laupäev, 14. märts 2015

FEMINIST27 EKSKLUSIIV: Naine läheb Rootsi! Kas ta tuleb ka tagasi?

Haridusaktivist Toomesaar on juba tükk aega oodanud, millal saab taas oma jalakesed asetada mõne sooliselt võrdõiguslikuma riigi pinnale. Nüüd on see aeg käes: laupäeva pärastlõunast kolmapäeva hommikuni on Toomesaar koos paari noore tegevpedagoogiga omaalgatuslikul hariduskruiisil Rootsis. Jah, Rootsis! Portaal Feminist27 otsustas hoida silma peal, kuidas Toomesaarel keskmisest suurema soolise võrdsusega kohanemine läheb. Ühtlasi saab teha panuseid, kas naaberriigis soolist võrdsust sisse hinganud naine ikka tahab kopsakat palgalõhet lemmikloomana pidavale kodumaale tagasi tulla. 

Tähelepanu! Lugemine ja potentsiaalsete iroonianoodikeste tabamine lugeja isiklikul vastutusel. Vt meenutuseks ka portaali Õpetaja26 reportaaži 2014. aasta jaanuarikuust (siin).

ESIMENE PÄEV, laupäev
9.18: Vikerraadio hommikuprogramm. Alles eile hommikul ehmatas Märt Treier mind üles, kui ta oli tükk aega lugenud USAst saabuvate tankide kirjeldust, millele järgnes saatejuhi soostereotüüpiline tähelepanek: „Nüüd me kaotame naiskuulajaid.“ Märt juba teab, kuidas unist feministi voodist püsti saada.

10.26: Hindan hommikukohvi kõrvale haridus- ja liidriprogrammi kandideerinud huviliste ankeete. Ühe meessoost kandidaadi kommentaarikasti kirjutan ka lause „Meesõpetajaid on vaja...“ ja soovitan lasta ta edasi järgmisesse vooru.

12.36: Mõnikord ma raiskan aega seriaali "The Good Wife" vaatamisega. Soovitan. Seal on üsna läbivalt teemaks naiste de jure õigused ja tegelikud võimalused, klaaslagi, töö- ja eraelu tasakaal, naiste poliitiline esinda(ma)tus, sooline silmakirjalikkus, aga näiteks ka samasooliste paaride väiksemad õigused võrreldes erisooliste paaridega jms.

13.32: Oota, kas Rootsi on see riik, mis otsustas just hiljuti lõpetada sõjalise koostöö Saudi Araabiaga, kuna viimase juhid polnud rahul Rootsi välisministri kommentaaridega, et Saudi Araabia rikub järjepidevalt naiste inimõigusi? Jah.

13.33: Oota, ja kas Eesti on see riik, kus valitsuskoalitsiooni läbirääkimistel on naisi näha sama harva kui musta luike meie vetes, kusjuures reedesel riigireformiteemalisel arutelul polnud näiteks sotsiaaldemokraate esindamas mitte ühtegi naist? Hmm, vist küll.

13.43: Täiesti sooväline küsimus: mis värk nende kesklinna kohal viimasel ajal kogu aeg lendavate helikopteritega on, keegi teab? 

14.01: Rootsis pööratakse soolisele tasakaalule tähelepanu lausa kohaliku omavalitsuse tasandil. Kas Tallinna linnavalitsus on näiteks mõelnud, kuivõrd on naiste ja meeste eludele erinev mõju tänavate pimendamisel?



14.31: Oota, kas ma lähen Rootsi Tallinki laevaga? Vist küll. Mis see Tallinki personali- ja arendusdirektor Vahur nüüd ütleski seoses vägistamisjuhtumitega oma laevadel? Ah jaa! „Naised peaksid alkoholi tarvitades olema juba teadlikud sellest, et nad võivad langeda vägistamise ohvriks. [...] „Iga naine peab enne mõtlema, palju ta joob. Ta teab, kuhu see võib viia. Lisaks saame öelda, et mitte iga purjus inimest ei vägistata.“ Selge pilt, Vahur! Tänks!

16.26: Bussiga teel sadama suunas. Aknast näen ABC Kinga värsket reklaami kuulsate kingamarkide uksekelladega (jah, selline reklaam). Meenub nende hilissuvine kampaania Kõik algab kingast, kus teatud jalavarjuga naisele tehakse jook välja, aga teistlaadi jalavarjuga naine peab joogi ise ostma.

Minu septembrikuised jalad. Nende kingadega ma naljalt endale jooki välja teha ei lase.


18.00: Mehed moodustavad meie reisiseltskonnast 16,7%, mis on üsna aus number, arvestades Eesti üldharidusmaastiku soolist koosseisu (vt ka "haridusmaastiku femineerumine") ning seda, et meesõpetajad haruldane liik.

18.32: Internetti on siin Romantika-nimelisel laeval muidugi meeletult palju. Mitte. See teeb reporteerimise keerulisemaks, head lugejad. Kajutis pole isegi mobiililevi mitte. Kuidas keegi peaks isegi saama sealt abi kutsuda, kui selleks on vajadus? (Vt ka kommentaari kell 14.31)

19.21: Sama jook, sama hind - üks mehele, teine naisele. Arvake, kumb kummale anti.


00.36: Mõned inimesed siin kruiisilaeval on natuke hirmutavad. Need, kes jälgivad teisi inimesi väga lähedalt. Näiteks kui laulja on laval, istub üks reisija temast meeter kaugemal ja jõllitab. Tunde. Või kui keegi teeb tantsupõrandal paar hoogsamat sammu, imbuvad ootamatult lähemale reisijad, kes lihtsalt jõllitavad. Sugupooled võite kirjeldatud tegelastele ise külge mõelda.

TEINE PÄEV, pühapäev
09.05: Naeratan oma hommikust naeru ülemise kajutinari servalt alla. Kajutikaaslane M. mulle: „Sa oled täna lausa teist nägu.“ Jah, Rootsi sobib mulle.

10.15: Üks kaasreisija kuulab kohvikunurgas Titanicu tunnusmeloodiat. Läheneme aegamisi sadamale. Seda vähestki internetti, mis siin laevas eile õhtul oli, ei lubata mul täna enam kasutada. Pean võrguvaba logi oma telefonis.

10.53: "Oh, mees lapsevankriga!" Jalutame sadamast kesklinna suunas. Kaaslased kommenteerivad, et ka Tallinna tänavatel on näha mehi lapsevankriga. Olen nõus. Aga Stockholmis on neid kohe eriti palju, mul läks lugemine ühel hetkel segamini. Võib-olla on Rootsis pühapäev issi-lapse-päev, ma ei tea. Korra tuli vastu ka 2 meest lapsega. See oli eriti nunnu.

12.41: Tänaval maas on kellegi väike roosa müts. Võimalik, et omistasime selle soostereotüüpiliselt mõnele pisikesele tüdrukule. Väga võimalik.

12.42: Ukseavas seisab kaubalaadung. Mõtlen, milline kaubavedaja kuulub selle kaubalaadungi juurde. Lähenedes näen - naiskaubavedaja.

12.43: Vastu tuleb mees. Ilus mees. Kommenteerin omaette, ent reisiseltskonnale kuuldavalt. Ja siis mõtlen, kas minu kommentaarid on potentsiaalselt sama tüütud kui tänaval naisi valju häälega kõnetavate-hindavate meeste kommentaarid. Ilmselt küll. Hoian end edaspidi natuke tagasi.

13.00: Esimene kohustuslik kohvipeatus. Sooneutraalne. Minu nimi on Trin.

12.41: Kas seal posti otsas on kunn? Peab olema keegi tähtis, muru seal ümber on nii roheline. Lähemal vaatlusel selgub, et see on kunstmuru.


14.12: Sööme. Interjöör kuni üliraske küünlajalani välja tundub väidetavalt maskuliinne.
























15.31: Uniseksuaalsed tualettruumid on esmavaatluse põhjal Rootsis tavapärased. Diskussioon naiste ja meeste erinevatest oskustest tualettruumi kasutamisel.

16.45: Teine kohustuslik kohvipeatus. Sooneutraalne. Minu nimi on seekord Dreen.



17.58: Rootslastest majutajate kodus. Internet. Ise ka ei usu, aga töötab! Samas pole viisakas väga kaua omaette nokitsedes seda kasutada.

19.16: Klassikaline rootsi õhtusöök - sushi.


19.50: Märkamatult on õhtusöögiaegne vestlus jõudnud poiste koolist välja langemise ning tüdrukute ebatervisliku püüdlikkuse probleemini. Rootsi majutajad näevad probleemi õnneks minuga samast vaatepunktist.

23.26: Mingil veidral põhjusel peab homme kell 6 hommikul ärkama (lähme tunde vaatlema ja natuke ka andma), seega tuleb vist magama jääda. Tunnen, et mu reportaaž pole olnud pooltki nii sisukas kui esiti planeerisin. Äkki on homme uus päev.

KOLMAS PÄEV, esmaspäev
6.13: Hommik. Mingil ulmelisel põhjusel nõnda varajane. Ometi alles aasta tagasi oli see minu jaoks juba 2 tundi liiga hilja ärgata.

7.45: Koolis, mis on nii pika nimega, et see ei jää ega jää meelde. (Vendelsömalmsskolan - toim.) Maja on madal, pikk, avar ja lõbus.



8.06: Esimene tund, minu ja R. poolt pisut ebalev tutvustus klassile. Teadustunnis, mis on õpetaja sõnul valikaine, on 15 poissi ja 8 tüdrukut, kusjuures tüdrukud ühe erandiga istuvad kõik akna all, poisid ülejäänud klassiruumis. Huvitav, kas valikaineks olemine on tekitanud olukorra, kus poisid on enamuses?

8.10: Õpilased on huvitavalt korralikult; lobisemist on, aga vähe. Neil pole vihikuid ega suurt midagi kaasas, keegi märkmeid ei tee.

8.17: Väidetavalt pole Rootsi oma PISA tulemustega rahul, aga justkui ei teata väga hästi, mis on halbade tulemuste põhjused. Vaatan tundi ja mõtlen, et sellise tööstiili ja rahuliku kulgemisega polegi võimalik võistelda koolisüsteemidega, mis on pigem harjunud range distsipliini ja ülikõrge koormusega. Soome välja arvatud.

8.20: Esimene õpilane tõstab käe. Tüdruk.

8.24: Pooltel poistel on peas mütsid, vähemalt üks poiss on jopega. Samas pole koolis minu märkamist mööda üldse garderoobi, vaid õpilastel on kõigil isiklikud kapid.

8.26: Rühmatöö. Kaks samasoolist rühma (üks poiste ja üks tüdrukute), ülejäänud on segarühmad. Segarühmades on kirjutamisülesanne tüdrukute käes, v.a üks segarühm. See on üsna stereotüüpiline, ka koosolekutel vms üritustel on protokollimise ülesanne sageli just naiste käes, kuna eeldatakse, et naised teevad ära või lausa tahavad ära teha kõikvõimalikud taustatööd. Vähe ollakse kursis sellega, et protokollival inimesel on harvem võimalus koosolekul midagi olulist öelda, tegelikult ka mõttega koosolekust osa võtta, mis pikemas perspektiivis võib pidurdada tema arengut töökohal, võrreldes nendega, kes ei protokolli. Protokollimise ja soostereotüüpide huvilistele lugemist veel siin ja siin.

8.44: Vähemalt ühel rühmal on tunnis nõnda igav, et välja on võetud nutitelefonid. Kaugvaatlusel tuvastan, et vähemalt üks neist on Facebookis.

8.59: Kohvipaus. Selline õdus kohvinurgake on koolis.


9.05: Minu ja R. kord tunde anda. Oleme ette valmistanud 60-minutilise inglise keele tunni Eestist. Tunnid on sõltuvalt ainest erineva pikkusega: keeletunnid nt pikemad, reaalainete tunnid pisut lühemad. Meil on tunnikavas muusikat, videoid, seniste teadmiste rakendamist, liikumist klassiruumis, rühma- ja iseseisvat tööd, guugeldamist, julgust suhelda ja arvata. 

9.06: Tunnid Rootsis algavad ja lõpevad kusjuures kellahelinata, sealjuures hilinevad väga paljud õpilased, ent tunnitegevustesse sulandumine on ka hilinejate puhul üsna orgaaniline, loomulik.

10.00: Kohvipaus.

12.05: Minu ja R. tunnid on antud. Aeg lõunasöögiks.

12.15: Lõunaks on makaronid vorstikastmega. Kui rikkalikku salativalikut koolil pakkuda poleks, oleks ma üsna pettunud, sest toit on leige ja pigem vähemaitsev. Ühtlasi on huvitav see, et antud kool püüab olla suhkruvaba, mis tähendab näiteks, et magustoitu sööklas ei pakutud ja õpetajate toas polnud isegi suhkrut kohvi sisse panna (mitte, et ma seda vajanuks), soovi korral võis võtta suhkruasendajat. Jah, suhkruasendajat! Samas on märgata koridoris õpilastel energiajooke, mh on ühe kapi otsa vedelema jäetud ülisuur Red Bulli purk.

12.42: Saame vaatama minna ka ühe hariliku Rootsi õpetaja matemaatikatundi. R. tunnieelsest keelekasutusest on aimata, et ta eeldab, et õpetaja on mees.

12.55: Ongi mees. Naissoost abiõpetaja on ka klassis. Hiljem saame teada, et Rootsis püütakse tihti PISA kehvasid tulemusi parandada mh sellega, et olulisemates ainetes ongi klassis korraga 2 õpetajat.

12.58: Tunni algus on hektiline. Ma ei saagi päris lõpuni aru, mis kell tund tegelikult algama peab. Õpilased tilguvad tükk aega klassiruumi. Üks asetab klassi tulles esimesele pingile tunni ajaks seisma oma energiajoogipurgi.

13.01: Umbes minutiks on täitsa vaikne, õpilased süvenevad oma töölehtedesse. Õpetaja selgitab meile, et valmistutakse riiklikuks matemaatikatestiks, mida 9. klass peagi tegema peab. Lahendame R.-iga ülesanded üsna kiiresti ära, hoolimata sellest, et need on rootsi keeles. Tasemelt on ülesanded sellised, mida Eesti koolides lahendavad 6. klassi õpilased. Siit äkki kehvad PISA tulemused?

13.10: Õpetaja paneb mängima plaadi Paani flöödi muusikaga. Mh kostub mu kõrvu Robbie Williamsi „Angel“ ning Celine Dioni „My Heart Will Go On“.



13.20: Mul on igav nats.

13.25: Natuke on ka selline tunne, et laud määrib käed ära. Nad kirjutavad siin kõik ainult harilikuga (ja kui õpilasel endal kaasas ei ole, siis annab õpetaja pliiatsi) ja selle harilikuga saab päris tõhusalt laudu sodida. Mida on ka tehtud. Pildil näide hommikusest klassiruumist.



13.30: See tund ei lõpegi iial ära.

13.34: Kolm poissi ühes klassinurgas lahendavad omaette vaikselt ülesandeid. Klassi keskel on 4 tüdrukut, kes lahendavad ülesandeid meeskonnas, õpetaja käib neid kõige sagedamini juhendamas. Aknapoolses servas istub 5 tüdrukut ja 3 poissi, kes tegelevad pigem muude asjadega: suhtlevad teineteisega, tuuseldavad telefonis, jälgivad mind ja R.-i.

13.38: Tüdrukute rühm klassi keskel vaatab telefonist mingit videot.

13.45: Tund saab läbi. Vist.

14.05: Uni murrab mind nii, et jään õpetajate tööruumis pea õppevahendite karpidele toetunult magama.

14.35: Järjekordne teadustund, seegi kord valikaine. Tundi ilmub 7 õpilast, kõik poisid.

14.44: Üks poiss tuleb juurde. Valmistuvad paaristööks. 7. klass, aga näevad välja nagu viie- või kuuendikud.

14.50: Tunnist on läbi 15 minutit, suurt midagi pole toimunud. Näib, et nad hakkavad ennast mõõtma.

14.53: Saavad stopperid.

15.09: Käib enam-vähem aktiivne, pisut lärmakas iseenese ihuliste võimete testimine.

15.15: Õpilaste riietuse puhul olen siin täheldanud, et poisid riietuvad Eestis ja Rootsis üsna sarnaselt: dressipluusid (muidugi kapuutsidega), teksad, sportlikumad jalanõud. Samas tüdrukud Eestis panevad rohkem rõhku välimusele, moele, Rootsi tüdrukõpilased näivad vähemalt selles koolis olevat panustanud pigem mugavusele nagu siinsed poisidki: dressipluusid, kampsunid, teksad, sportlikumad jalanõud, mõnel üksikul on miskit muud seljas.

15.28: Vist hakkab tund vaikselt lõppema.

15.35: Õpetaja, kelle juures ööbime ja keda Teach for Swedeni programmist vaatleme, on üsna väsinud. 

16.02: Tagasi koju Stockholmi äärelinna. Millegi pärast otsustatakse teha väiksed uinakud.

16.32: Loen Eesti meedias järjepanu avaldatavaid arvamusi, kas seksuaalvägivallas süüdi mitte mõistetud poiste avaliku lintšimise nõuetega on üle piiri mindud või mitte. Hoian peast kinni ja mõtlen, kas selliseid mõtteid mõtlevate inimestega elan ma tõesti ühes riigis kõrvuti. Meenub hiljuti nähtud, ent nüüdseks juba pea igal pool keelustatud India dokumentaalfilm, kus nii mõnigi isik selgitas, et vägistajad olid „korralikud pereinimesed“, kes üksinda poleks iial midagi sellist teinud, aga grupis lihtsalt lendab aeg-ajalt katus pealt ja kas üleüldse ollakse kindlad, et tüdruk ise midagi valesti ei teinud... Olgu, Eestis antud olukord vägistamiseni ei viinud, aga mingisugune õõvmentaliteet kumab siiski kogu kaasuse kirjeldamisest ja õigustamisest läbi. Ma ei tea. Vt ka "korralikud koolipoisid".

16.53: Uuuuu, metrooooo!

17.20: Õhtusöök rootslastega. 

18.09: Vist parim juustuburger, mida ma iial saanud olen. "Kõigest" 150 krooni. Höhöh.

19.20: Kui toon vestlustes välja, et märkan Rootsis suuremat soolist võrdsust, ehmatatakse kohati mu jutu peale lausa ära, sest tegelikult polevat olukord naiste ja meeste vahel ju üldse nii võrdne. Ja muidugi nii ongi, võrdsusest on asi ka Rootsis veel üsna kaugel, ent Eestiga võrreldes näib Rootsi nagu paradiis. Kuigi uuringud näitavad, et Rootsi on soolise võrdsuse saavutamisel maailmas esirinnas, peetakse teistest riikidest väiksemat palgalõhet või tööturu soolist segregatsiooni või poliitilist ebavõrdsust või [sisesta sooprobleem] ometi tõsiseks ebakohaks, millega peab tegelema. Sealjuures nähakse seda probleemi oluliselt tõsisemalt kui Eestis, kus numbrite ja edetabelite järgi peaksime Rootsist justkui aktiivsemaltki ebavõrdsusega tegelema. Aga mis te nüüd! Lahendame enne ikka tõsised mured ära, siis vaatame, mis selle soolise asjaga saab. Uus Põhjamaa my ass.

00.30: Korraks ehmatan end poolunest üles, sest mulle tundub, et voodis on ämblik. Püüan teda maha lüüa. Selgub, et ei ole ikkagi ämblikku.

NELJAS PÄEV, teisipäev
7.40: Uuuuu, metroo!

7.50: Uuuu, mees lapsega metroos teisipäeva varahommikul. Ma vist polegi jõudnud kokku lugeda, kui sageli Stockholmi tänavatel näeb mehi lapsevankrite või lastega, sest neid on siin nii palju. Jah, ka Eestis on neid aina enam, aga Stockholmis on neid kordades rohkem.

8.12: Stockholmi kesklinn. Läheme R.-ga järjekordset Starbucksi otsima. Seal selgub, et R. ei tahagi midagi osta. Ostan siis ise. Kõige suurema kohvi muidugi.

9.17: Teach for Swedeni kontor. Pisut roosa.

9.47: Vaatan korraks aknast välja. Esmalt möödub vanker, sellele järgneb vankrit lükkav mees. 

10.54: Vaatan korraks aknast välja. Jälle. Mees vankriga. Jälle. Natuke juba nagu eriti hästi lavastatud reality show tunne: kas neile makstakse minu silme all vankri lükkamise eest midagi? 

14.22: See on kõige suurem kohvitops, mida ma iial näinud olen, ütleb Rootsi programmis töötav Magnus minu käes oleva lähkri kohta. See on umbes pooleliitrine küll, jah.

16.20: Teel sadamasse arutame omavahel, et Stockholmis saaks vabalt mängida sellist mängu, et iga kord, kui näed lapsega meest, võtad sõõmu. Kes mida rüüpab, see on enda valida. Eksperimendi huvides võib mõni teine osaleja võtta sõõmu iga kord, kui näeb lapsega naist. Päeva lõpuks saab ehk midagi isegi järeldada – kumba nähti rohkem või nii.

17.37: Meie reisiseltskonna ainus mees satub vist natuke liiga agressiivse soohuumori keskmesse. Aga nii naljakas on, et ei suuda lõpetada.

18.00: Ma ei taha Rootsist eriti lahkuda, pean tunnistama.

20.07: Vestleme. Mh sellest, kas naistel sobib sitast rääkida. Omavahel või meeste seltskonnas või üleüldse. R. jääb seisukohale, et naistel pigem ei sobi sellest rääkida. 

22.05: Võtame vestlemisel abiks naaberkajutis lärmakalt purjutanud rootslaste käest pätsatud palli. Kelle käes on pall, see võib rääkida.



ÖÖ: Käime korra läbi ka kõik reisijatele avatud tekid. Selgub, et laevas on peamiselt koolilõpukruiisil olevad noored mees- ja naisisendid kodumaalt. Kosmosebaaris hõikab üks purjakil poiss teistele sookaaslastele: „Kuulge, lähme naistesse, siin on ainult 3 tükki.“ Aus viide sellele, et meid on selles diskosaalinurgas tõesti „ainult 3 tükki“, aga teisel pool on neid oluliselt rohkem. Poisse on purjakil seltskonnas kuus - kõigile poleks meie nurgas tantsupartnereid tõesti jätkunud.

ÄÄ: Uni.

VIIES PÄEV, kolmapäev
9.15: Sulnis ja mitmekeelne naisehääl äratab siseraadio kaudu reisijad üles. Tagasi argiellu. 

10.57: Viimaks pääseb laevalt maha. Palju õnne, kaaskodanikud! Tulin ikkagi tagasi, et jätkuvalt juhtida tähelepanu kodumaisele (ja välismaisele) soolisele ebavõrdsusele ning et pakkuda aina uusi (või vanu) lahendusi olukorra parandamiseks. 

11.07: Oo, jälle see uus ABC Kinga reklaam siin... Ei, ikkagi ma ei tule teie poodi põhimõtteliselt ühtegi jalanõud ostma. Vt ka kampaania „Kõik algab kingast“.


Viimane uuendus 18.03.2015 kell 23.50. Portaal Feminist27 ühtlasi vabandab tagantjärele, et reportaaž ei olnud reaalajas, mis ühtlasi pani ka sisule teatavad piirangud, aga reisi käigus selgus, et õhu kaudu leviv internet pole igal pool sugugi nii iseenesest mõistetav.

Kommentaare ei ole: