esmaspäev, 30. aprill 2007

See asi nakkab ju...

You Are 32% Girly

You are a pretty hardcore tomboy, and a very free spirit.
Gender roles be dammed, you like to do things your way.



Varsti asjalikuks tagasi.

esmaspäev, 16. aprill 2007

Eesti - vihata või armastada?

Mulle ei meeldi jalakäijana või jalgratturina Eestis liigeldes tunda pidevat hirmu mõne liigjulge roolikeeraja ees, kes võib mu eluküünla kustutada enne, kui ma karjatadagi jõuan. Mulle ei meeldi ühistranspordiga sõites mõelda, mitu HIV positiivset minu tooli peal varem istunud on. Mulle ei meeldi teada, et üheks eestlasi maha niitvaks teguriks on alkoholism, mille põhjuseks paljude hulgas on näiteks meie geograafilisest asendist tulenev vähene päikesevalgus ning sellest omakorda tingitud masendus. Põhjusteks on aga ka igasugused 'summerid' mitmekümnete õlletelkidega. Mulle ei meeldi erinevatest väljaannetest lugeda lõputuid artikleid üksikvanematest, lahutustest ja praktiliselt olematutest pereväärtustest. Mulle ei meeldi üha kiiremini süvenev lõhe Eesti vaeste ja rikaste vahel. Mulle ei meeldi sellist killustumist süvendav liigne parempoolne poliitika ning sellega kaasa tulnud proprotsionaalne tulumaks, mis praeguseks hetkeks on juba ohtlikult madal.

Aga... mulle meeldib näga kevaditi linnuparvi lõunast koju naasmas, näha jää alt vabanevaid veekogusid ja tunda päikesest saadava optimismi kasvu. Mulle meeldib suviti paduvihmas paljajalu joosta, jälgida piksenoolte mängu taamal ning imetleda öösiti langevaid tähti. Mulle meeldib, kuidas lehed sügisel värvi muudavad, kuidas sügistormid võtavad endaga kaasa katuseid ja nõrgemaid puid, kuidas õhk saab juurde mullalõhna ning kuidas päevad jäävad üha lühemaks. Mulle meeldib lumine talv, jäälilled akendel, jääpurikad katuste küljes, virmalised, kootud käpikud ja villased sokid. Mulle meeldivad meie lõputud metsad. Mulle meeldib, et saan vabalt minna nii mere, järve kui jõe äärde, sohu ja rabasse, pankrannikule, kõrgustikele, voortele, tuhamägedele, saartele. Mulle meeldib Eesti lehmade piim, meie kanade munad, lammaste vill ja mullast võrsunud vili. Ma armastan meie keelt, selle täppidega tähti ja erinevaid murrakuid. Mulle meeldib meie kultuur, mis on täis nii me enda rahva pärandit kui ka mõjutusi väljastpoolt. Mulle meeldivad laulupeod, kus kohtub mitu põlvkonda lihtsalt selleks, et laulda. Mulle meeldib olla see paadunud romantik, kes aeg-ajalt mõtleb oma juurte peale, kujutab Metsatöllu kuulates endamisi ette, kui võimsad olid vanad eestlased, ning üritab seda sama näha ka praegustes eestlastes.

On üks ilus laul, mis küsib, miks keegi peaks üldse tahtma siin elada, siin olla. Selle esimese salmi sõnad on järgmised: "Mis maa see on? Siin pole ühtki mäge. Vaid metsad lõputud ja laukasood. Kuid siinne rahvas täis on imeväge ja kummalised nende laululood..." See ongi see, mida ma armastan. Mulle ei meeldi Eesti
riigis paljud asjad, ent ma armastan lõputuid metsi ja soid, üht veidi müstilist rahvast oma kummaliste lugudega. Ma armastan üht väikest romantilist ja kaunist maa-ala Läänemere kaldal. Ma armastan Eestit.

pühapäev, 1. aprill 2007

Mis värvi on...?

Aprillinalja tegema ei hakka... Pean hoopis ühe kõne. Väljendus- ja vaidlusõpetuse jaoks palus õppejõud kirjutada... kõne. Vabal teemal. Tegin seda. Palun järgnevat teksti lugeda kui kõnet, mitte kui ilukirjanduslikku teksti. :)

Inimese silm võib eristada umbes 7 miljonit värvust. Värvus on kõigel - taimedel, silmadel... Kaks kõrvuti istuvat kassi võivad olla täiesti vastandlikku värvi. Inimesedki on eri värvi.

Me oleme omistanud värve ka asjadele, mida me ei näe - headusele, kurjusele, kadedusele... Kuid mis värvi on... õnn? Ei, ma ei räägi sellest, mis värvi on armastus. Armastus on vaid üks palju suurema... õnne võimalik koostisosa.

Eesti keeles on 11 põhilist värvinimetust. Miks ei võiks need kõik sümboliseerida õnne? Ent kas see kõlaks usutavalt, kui ma ütleksin, et õnn on pruun? Millega see seostub? Pori, midagi määrdunut, haigused, vastikus ja s... teate küll. Jah, šokolaad ja neegrid on ka pruuni värvi, aga vaevalt keegi oma õnne sellisena näeb.

Hall? Üksluine ja masendav õnn? Ei. Must? Lein, matused... Õnn ei ole surmas.

Aga kas ei võiks õnn olla näiteks lilla? Ilu, hea meeleolu... läheb soojemaks, eks ole? Aga lilla tähendab ka näiteks edevust ja... homoseksuaalsust. On paremaid värve õnneks.

Oranž - julgus, aktiivsus, aga ka etteaimamatus. Sa tahad, et õnn kestaks lakkamatult, mitte vastavalt tuulesuunale.

Roheline sümboliseerib rahu, tervist, värskust. Päris hea! Ent öeldakse ka "sa oled liiga noor ja roheline" või "ma läksin vihast roheliseks".

Üks eriti soe värv on kollane. Rõõm ja elevus... aga ka kollane sapimaitse.

Kas õnn on sinine? Sinine nagu avarus, jõud ja unistused. Ent sa ei ole õnnelik, kui sa ennast sinisel esmaspäeval siniseks vihastad.

Punane - midagi ülimalt energilist. Armastus, kirg. Olgu. Aga lisaks sümboliseerib punane ka viha ja ohtu. Armastus ise on üks suur oht. Oht saada haiget.

Jäänud on 2 viimast põhilist värvinimetust, millel on kõige enam positiivseid tähendusi:

Sa paned ette roosad prillid, mis sisendavad sinusse põhjatut optimismi, isegi naiivsust, unistad ja tunned, et sul on pilvitu elu. Sa vaatad kogu seda valgemast valgemat tõde, mis tahab kohati sulle silma lennata, ent see pole võimalik, sest prillid on ees. Eemalt see aga kahju ei tee. Siirus, lootus ja usk - valge sümbolid - aina kasvavad su sees ja ümber ning lõpuks sa tunnedki end... ehk naiivselt, ent siiski õnnelikult. Miks on lapsed õnnelikumad kui täiskasvanud? Nad on siiramad... ja naiivsemad.

Seega võime nõustuda prantsuse poeedi Gautier' sõnadega: "Õnn on valge ja roosa." Sest ainult valge - siirus, lootus, tõde - ja roosa - naiivsus, unistamine ja optimism - sümboliseerivad piisavalt positiivseid omadusi, millest oleks võimalik kokku panna maailma keerulisemat puslet - õnne.