esmaspäev, 21. mai 2012

Pöördumine: tahan sooliselt tasakaalustatumaid poliitikasaateid!

Hea Eesti Rahvusringhäälingu värskendatud juhtmeeskond: nõukogu ning juhatus!

Teadupoolest on meil Eestis soolise võrdõiguslikkusega kehvasti. Naiste palk on meeste omast väiksem, naiste esindatus juhtpositsioonidel, sh poliitikas on üsna marginaalne, tööturg on segregeerunud sel moel, et naised on ülekaalus eelkõige vähetasustatud tööaladel jne. Sellise ebavõrdsuse vastu võitlemiseks võeti 2004. aastal (küll suuresti vaid Euroopa Liidu survel, mitte siirast poliitilisest tahtest) vastu ka Soolise võrdõiguslikkuse seadus.






Kuigi olukord, kus 21. sajandil on Eesti Rahvusringhäälingu eesotsas vaid mehed, on samuti häbiväärne, ei peatu ma täna sel teemal pikemalt, kuna see ei ole kivi (ainult) ringhäälingu juhtmeeskonna kapsaaeda, vaid ka parlamendi kapsaaeda, kes sellise sooliselt ühele poole kaldu esindajaskonna on nõukogusse määranud. Küll aga on ERRi nõukogu ja juhatuse tänane sooline üksluisus see viimane tilk karikasse, miks ma võtsin vaevaks käesolev pöördumine teha.

Ma olen iganädalane poliitikasaadete vaataja. Minu menüüs on „Välisilm“, „Vabariigi kodanikud“ ning „Foorum“, sealjuures valutan südant eelkõige viimasena, aga pisut ka eelviimasena mainitud saate pärast.

Vaatlesin peagi lõppeva saatehooaja soolist tasakaalu kahes viimati mainitud saates - ja nüüd tuleb kurvastav statistika. „Foorumi“ lõppeva hooaja senises 36 saates on külaliste hulgas olnud 124 meest ning 20 naist, st ümmarguselt 86% saatekülalistest on olnud mehed ja vaid 14% naised. „Vabariigi kodanike“ puhul on statistika pisut positiivsem, aga seda siiski marginaalselt – umbes 73% nimetatud saate külalistest on olnud meessoost, 27% naissoost.

















„Vabariigi kodanikud“ on olnud pisut sooliselt tasakaalukam sel moel, et saateid, kus on esindatud ainult üks sugupool (mehed), on 7 (seda 35 saate hulgas). „Foorum“ on oluliselt negatiivsem näide – 36 saatest on nn meessaateid olnud koguni 20. See tähendab, et 55,6% „Foorumi“ saadetest on olnud sellised, kus väitlejatest mitte ükski pole olnud naine.

Selle valguses küsin, milline on ERRi strateegia soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks? ERRi arengukava(de)st ei leidnud ma mitte ühtegi viidet soolisele võrdõiguslikkusele. Kuigi ERR ei ole juriidiliselt riigiasutus, mistõttu Soolise võrdõiguslikkuse seadus ERRi otseselt ei kohusta „soolist võrdõiguslikkust süstemaatiliselt ja eesmärgistatult edendama“, võiks rahvusringhääling seda siiski teha, arvestades, et VÄGA suure osa oma eelarvevahenditest saab ERR riigilt, õigemini maksumaksjalt, mistõttu on tegemist ometigi riigi asutusega.

ERRi visioon ja missioon ilusad. Visioonis on sätestatud, et „Rahvusringhääling on mitmekesist sisu loov meediaruum, mis peegeldab Eesti identiteeti, kannab ühisväärtusi, teadvustab ja integreerib erinevaid sotsiaalseid ja kultuurilisi kuuluvusi ning nende muutusi [...]“. Missioon täpsustab: „ERR [...] avardab Eesti inimeste maailmapilti, harib avalikus mõtteruumis osalejaid; kaasab inimesi Eesti riigi ellu, innustab vaba arutelu; [...] ühendab erinevaid kogukondi ja põlvkondi, kasvatab sallivust ja üksteisemõistmist [...]“ jne. Soolise võrdõiguslikkuse või naiste ühiskondliku positsiooni (puudumise) kohta need lauseosad tänasel päeval ei paista kehtivat. Poliitikast aktiivselt huvitatud naisena ma ei tunne, et ERR peegeldaks minu identiteeti või teadvustaks ja integreeriks sooliste stereotüüpide kui ühe sotsiaalse kuuluvuse muutumist. Ka ei ole teleekraanilt paista, et ERR kaasaks inimesi Eesti riigi ellu - ERR kaasab vaid mehi Eesti riigi ellu.

Kui ERR-il puudub vastav strateegia, siis annan pisikesi näpunäiteid, kust alustada. Nt võiks jälgida seda, kuidas näeb välja (poliitika)saadete külaliste sooline koosseis. Teadupoolest on meedia äärmiselt suur ühiskonna(arvamuse) mõjutaja. Kui ekraanile pääseb poliitikuna kõnelema marginaalne arv naisi, ei muutu ühiskond nii pea naispoliitikuid tolereerivaks ning peamine diskussioon jääb veel (liiga) kauaks keerlema selle ümber, mis kellelgi seljas, kes juurde või alla võtnud, kes mehele läinud või meheta jäänud jne.

Veel üks julgustav vihje. Kui „Vabariigi kodanikes“ käivad arutlemas valdavalt erinevate valdkondade eksperdid, siis „Foorumis“ pigem erakondade esindajad. Palun andke erakondadele selge signaal, et nad saadaksid saadetesse ka naissoost külalisi. Selles suhtes kiidusõnad Keskerakonnale, kes on naisi „Foorumis“ kõige enam näidanud (9 korda), häbi-häbi Reformierakonnale, kellel on sel hooajal „Foorumis“ käinud ainult 1 naine, aga ka Sotsiaaldemokraatlikule erakonnale ja IRL-ile – kumbagi neist on esindanud 3 naiskülalist.

Üks võimalus on jälgida ka saateteemade ning soolise pildi kokku- või lahkulangevust. Nt ärritas mind tugevalt, kui haridusreformi ning õpetajate palku puudutavates saadetes oli kokku 8 külalise hulgas 1 naine, samas kui haridusmaastik on tänases Eestis siiski nn naistevaldkond. Nende saadetega süvendas ERR stereotüüpi, et naine on alluv, lihttööline (õpetaja), mees liider ja võimukandja. Haridusvaldkonnas töötab 47 000 naist ning vaid 9 100 meest, mis tähendab, et eksperte ja eestkõnelejaid võiks naiste hulgast justkui rohkem leida.

Arvestades, et täna on ERR-i nõukogu ning juhatus ainult meeste kants, tundub, et naistele ei olegi enam meie rahvusringhäälingus kohta (võimukandja, juhi, poliitiku, otsusetegijana). Seda tugevamalt peaks juhtmeeskond näitama initsiatiivi soolise võrdõiguslikkusega tegelemiseks.


Tahan olukorda, kus naine poliitikasaates ei ole enam erand, vaid reegel. Tahan saatejuhte, kes ei anna „daamidele esimesena sõna“ lihtsalt selle pärast, et keegi on parasjagu nais- või meessoost, vaid kui kellelegi antakse sõna „esimesena“ või „viimasena“, siis seetõttu, et tal on midagi öelda, mida ajakirjanik oluliseks peab. Tahan, et kui mingi valdkond on tänases Eestis valdavalt naiste valdkond, siis oleks naised ka neid teemasid käsitlevates saadetes esindatud. Tahan, et mistahes valdkonna temaatikat käsitlevates saadetes oleks naised esindatud võrdses või enam-vähem võrdses koguses meestega.

Ma soovin, et rahvusringhääling tegeleks teadlikult soolise võrdsuse edendamisega, et kui mitte minul, siis vähemalt minu tütardel on võimalus näha, et naistel on siiski asja poliitikasse ning nad ei ole seal juhuslik või ajutine nähtus. Ma ei taha lastelastele tulevikus näidata „Foorumi“-nimelist ajaloosaadet ning öelda: „Vaadake, lapsed, kui vanaema veel noor oli, oli naine poliitikas tõeline haruldus...“