esmaspäev, 20. mai 2013

AH SA RAKS! Tähelepanu, tallinlased: päike loojub läände! (FOTOD)

Argipäeva varahommikul Tallinna kesklinnas tehtud silmvaatlus näitab, et päike on tõusnud idast. Päike on idast tõusnud aga näiteks ka Mustamäel, Lasnamäel ja Õismäel. On oodata, et päike jätkab oma tõusmist, kuni ühel hetkel õhtul loojub ning seda siis juba läände.

Päikese kulgemist idast läände on oodata täna nii Liivalaia tänaval, Tartu kui ka Narva maanteel, aga siinkirjutajale on tulnud teateid, et antud teekond on jälgitav tegelikult üle kogu Eesti. Võib juhtuda, et Pärnu maanteel on päike aeg-ajalt pisut pilve taga, aga see ei tähenda, et päike läände ei loojuks.

Tähelepanu! Seoses suvise päevade pikenemisega on oodata, et päike liigub prognoosi kohaselt 21. juunini mööda taevakaart talvisest tavast veidi kauem. Seejärel päikese liikumine idast läände muutub taas kiiremaks. Palun lugejail hoolikalt jälgida, et kannate päikese kõrgperioodil kaitsvaid prille ning paljastatud ihu puhul aplikeerite teile sobivaid kaitsekreeme.

Pildil on päike juba jõudnud oma tavapärasesse loojumisstaadiumisse läänekaares.



Aitäh, Postimees, inspireerivate uudiste eest harilikest ummikutest hariliku tööpäeva õhtul (nt siin või siin). Pakun vastu ülalkirjutatud uudisidee igaks argihommikuks!

pühapäev, 12. mai 2013

Kallis emme!

Kui sa seisad peegli ees, vaatad endale otsa, siis tea, et sealt vaatab sulle vastu maailma parim ema. Kõik murekortsud, väsimus su silmades – see on justkui kontoväljavõte, mis peegeldab oma lastesse, oma perekonda investeeritud aega ja armastust. Me vennaga mõlemad oleme sulle selle eest meeletult tänulikud. Sinuta poleks me need inimesed, kes oleme praegu. Sinuta poleks seda riigikaitsjat, kes hetkel metsas kodumaa hoidmist harjutab. Sinuta poleks seda algajat pedagoogi, kes iga päev oma südant maailma tuleviku pärast valutab. Sinuta me ei julgeks vajadusel murda läbi seintest ja lagedest, sinu tugeva eeskujuta istuks me käed rüpes ja mõtted nürid, sinu rõõmsa meeleta ei oskaks me ka ise elust rõõmu tunda. Kui üldse kellelegi ordeneid anda, siis sina, emme, oled iga päeva eest ühe väga uhke medali ära teeninud.

Aitäh, et oled see, kes oled. Aitäh, et oled olemas!

laupäev, 4. mai 2013

Eesti haridussüsteem - tulevane kummituslaev?

Viimane postitus õpetajate väärtuse(tuse)st pälvis minule endalegi ootamatult väga suurt tähelepanu ning erinevat vastukaja. Kirjatükk on ülikiiresti muutumas kajami seni populaarseimaks peatuspaigaks. Diskussiooni ulatus ning sellest läbi kumav emotsionaalsus näitab, et haridus paneb meie südame kollektiivselt valutama, olgugi et mitte alati samadel põhjustel. Hetkel on kommentaariumis aset leidev arutelu esiti tõstatatud teemalt kõrvale kaldunud, mistõttu hoian sellel vaid silma peal ega sekku sügavamalt. Küll aga annab kommentaarium mõtteseemneid ilmselt mitmeteks järgmisteks postitusteks... Seni pisike vahekokkuvõte nii enda kui ka kommenteerijate ideedest.

Selge on see, et haridus(süsteem) on väga mitmekihiline, probleeme ei lahenda korraga ja kiiresti. Jäämägede vahel kulgeva üüratu suure laeva suuna muutmine võtab palju aega ning üsna keerulist manööverdamist. Manööverdama võiks aga hakata alles siis, kui ollakse veendunud, et nii laev kui meeskond sellele vastu peavad. Milline on katlakütjate ehk õpetajate moraal, nende töömotivatsioon; milline on meeskonnaliikmete koguarv ja võimekus võrreldes töömahuga, mh juhtkonna ja hariduspoliitikute suhtumine nn katlakütjatesse, aga milline on ka reisijate, s.o õpilaskonna rahulolu ning tegevus, ootused – sellest kõigest (aga mitte ainult!) sõltub reisi lõpptulemus. Peaasi, et me PISA-testi statistiliste tulemuste üle eufooriliselt rõõmustades tänasele haridussüsteemile ilmtingimata auru juurde ei lisaks ega avastaks ühel hetkel end kogu kupatusega põhja vajumast. 

Hetkel rügavad nõgised õpetajad katlaruumis tööd higistada, I klassi reisijad ehk eliitkoolide õpilased on võtavad süsteemist nii palju head ja paremat, kui võtta annab, II ja III klass lepivad sellega, mis eliidist, st suurematest keskustest maakohtadesse üle jääb, katlakütjaks minna ei plaani eriti keegi, haridusametnikud laeva kaptenisillal tunduvad olevat aga veendunud, et meie haridussüsteem on uppumatu.

Titanic ei läinud põhja pelgalt reisi jooksul langetatud väärade juhtimisotsuste tõttu, vaid ka põhjusel, et laev ise oli kehvasti projekteeritud, nii mõnigi materjal valesti valitud, mis tekitas olukorra, kus vesi pahises laeva sisemuses edasi määral ning jõul, mis ei jätnud enam võimalusi teistsugusteks kulminatsioonideks. Inimesi hukkus tohutul määral, sest päästepaate jätkus vaid vähestele valitutele. Kus on meie haridussüsteemi projekteerimisvead, mis võivad ka pisikese jäämäe saatuslikuks muuta? Kas päästepaate jätkub ikka kõigile või on nii meie noormehed kui nn III klass on sunnitud uppuva hariduslaevaga põhja minema? Kas adutakse, et kui katlakütjad ühel hetkel söelabidad nurka viskavad, jääb laev - olgu siis kasvõi tõesti uppumatu - keset ookeani seisma?

Palju küsimusi, aga hetkel veel kahjuks vähe vastuseid.