esmaspäev, 16. aprill 2012

Soolisest ebavõrdsusest ehk "nii on ju alati olnud"

Kui jutt läheb soolisele ebavõrdsusele ning argumenteerijal on vaja väidet naiste madalama positsiooni õigustamiseks, lüüakse väga sageli lauale argument, et naiste positsioon on selline olnud juba aegade algusest alates. Naised olevatki olnud juba iidamast-aadamast vähese või olematu võimuga nõrgem sugupool, kellel pole oma vara ega erilisi õigusi. Kas tõesti?


Levinud on rahvusromantiline arusaam, et enne ristiusustamist olid eestlased häbematud mitmenaisepidajad ning tegelikult olid püksid, vara ja võim mehe omand. Mõnede arheoloogide hinnangul on selline ettekujutus meie esivanematest aga totaalne müüt, et mitte öelda illusioon. Nimelt - vaadeldes ja analüüsides arheoloogiliste väljakaevamiste käigus leitut võib väita, et eesti naise positsioon muinasaja lõpul oli meestega üsna võrdne. Veel enam – eesti naine oli oluliselt paremal positsioonil võrreldes ka nt ümberkaudsete alade sookaaslastega.

Arheoloogilised tõendid, mis viitavad naiste kiiduväärsele rollile ja positsioonile toonases ühiskonnas, on nt aspekt, et võrreldes teiste ümberkaudsete piirkondadega (nt Läti või Skandiaavia, sh Soome aladega) on naiste matuseid Eesti aladel palju, lisaks on need olnud ka üsna jõukad – mujal eeltoodud piirkondades on naiste matuseid vähem ning kui naisi on siiski maetud, ei ole need matused nii varakad olnud.

Veel üks huvitav arheoloogiline aspekt: nimelt, mida rohkem on leitud selgelt ühele sugupoolele kasutamiseks mõeldud asju, esemeid, seda kehvem on (olnud) naiste positsioon ühiskonnas; mida sarnasemad need esemed on, mida väiksemad on nende omavahelised erinevused, seda parem on olnud ka naiste positsioon. Teoreetilised konstruktsioonid pakuvad, et viimasel puhul on naistel olnud lisaks muudele nn vabadustele ka nt pärimisõigus. Kui vaadelda muinaseestlaste matmispaiku, siis matustele kaasa pandud esemed on naistel ja meestel olnud üsna sarnased, veel enam – naistele on haudadesse kaasa pandud ka relvi. Relvad ei tähenda, et need naised oleks ilmtingimata olnud sõjamehed, vaid hoopis seda, et nendel naistel oli (mõju)võimu – relvad on võimu ja mõjukuse sümbol.

Naiste kehvema ühiskondliku positsiooni tõid meie aladele Euroopast pärit ristiusustajad. Näiteks toodi koos usuga kaasa uutmoodi perekondlikud ettekirjutused. Veel enam – kuna (Lääne-)Euroopa kristlikus kultuuris on naine olnud madala positsiooniga sugupool, on ristiusustajad arheoloogide sõnul keeldunud läbirääkimistest naissoost võimukandjatega. Eeltoodud aspektid ilmselt andsidki tugeva tõuke naiste positsiooni halvenemisele Eesti aladel. Naiste – või mis tahes teise sotsiaalse rühma – võimult trügimiseks kulub väidetavalt umbes üks põlvkond. Tänased sotsioloogid spekuleerivad, et naiste võimu juurde ning meestega võrdsele positsioonile (tagasi) toomine võtab aega aga ligikaugu kaks põlvkonda.

Seega väide, et püksid ja võim on alati olnud ainult meeste pärusmaa, ei vasta tõele; seda siis antud juhul just Eesti aladel. Sooline ebavõrdsus on totaalne importkaup ning situatsiooni õigustamiseks ei ole ajaloolisele alati-nii-olemisele viitamine sugugi asjakohane tegevus. Kui on vaja kedagi kunagi muinaseestlaste jälgedele juhatada...

* Kes tahab veel asjast pisut kuulda-lugeda, siis seda saab teha nt Vikerraadio arhiivi kaudu siit (saade „Eesti lugu“, kas siis 12.11.2005 või 19.11.2005 saade, täpselt enam ei mäleta, kumb) või nt sellest kajamipostitusest siin, kus mh kirjutatakse sellest, et mitmenaisepidamist Eesti aladel suure tõenäosusega siiski ei olnud. Samas on materjali internetiavarustes veel - kellel huvi otsida, see leiab.

** Neljapäeval, 19. aprillil kell 17 toimub Tallinnas, Tammsaare pargis palgalõhe-vastane meeleavaldus. Lisaks saab kohvikutes üle Eesti osta võileibu kas tillita või tilliga, viimased on siis palgalõhe-protsendi võrra kallimad. Miks selline aktsioon just sel kuupäeval? Nimelt on 19.04 see päev, mil naised - võrreldes meestega - saavad kätte oma eelmise aasta palga.

*** Ühtlasi - blogikeskkonna Blogspot uus kasutajaliides on totaalne peavalu ja arusaamatu läbikukkumine.

esmaspäev, 2. aprill 2012

Kuidas taltsutada oravat ehk väsinud-orava-sündroom

Kui enesetunne on ebaselge, kohati uimane ja ükskõikne, võib-olla oled ka tihedamini haige või tavapärasemast näljasem, tahtejõud tundub sinuga olevat juba ammu hüvasti jätnud, jalad või hoopis pea ei kuula sõna ning kipud kõikvõimalikke ihuliikmeid vastu laudu, uksepiitu või lagesid ära lööma, tuleks sul teha väike visiit oma sisemisse loomaaeda. Täpsemalt tuleks võtta ette matk sinna, kus asub suur-suur ratas, mille sees peaks jooksma ringi reibas orav. Olukord võib olla selline, et meie peaminister Ansip ei ole ainuke väsinud käbikuningas siin riigis.

Orava väsimisel võib olla mitmeid põhjuseid:
* Kas orav peab jooksma päevast päeva 7 erinevas rattas?
* Kas orav peab paralleelselt jooksmisega lahendama erinevaid keerulisi vaimseid ülesandeid?
* Kas orav on vähe või kehvasti toidetud?
* Kas orav saab vähe magada?
* Kas orava igapäevarütm on kaootiline?
* Kas oravat ei ole piisavalt kiidetud, paitatud ning kammitud?
* Kas oravale on seatud eesmärk, mida tegelikult pole (ette nähtud tegevuskava juures) võimalik saavutada?

Oravale võib piitsa anda nii palju kui jõuad, aga lõpuks võib olukord lõppeda selliselt, et orav hüppab rattast maha, hakkab teiste loomadega tüli norima ning pakib kohvrid ja läheb minema või – veel hullem – viskab sussid püsti. Kuidas sellisest lõpptulemusest hoiduda?

Kõigepealt tuleks püüda jälile jõuda, mis sinu oravat kõige enam väsitab ning miks tal toss pea et väljas on. Sellest tulenevalt on vaja rakendada üht või mitut järgnevat meedet:

- Vähenda rattaid, millistes orav jooksma peab ehk teisisõnu pane paika prioriteedid, millised tegevused sinu jaoks kõige olulisemad on. Jah, võib ju tunduda, et sa pead ja tahad ilmtingimata käia tööl ja koolis ja trennis ja kooris ja olla vabatahtlik kolmes muus üliolulises kohas, ent lõpuks väsib su orav ära ja võib juhtuda, et sa ei jõua enam üldse koduuksest välja, kuna surnud orav on surnud orav, haukugu su sisemine koer ta peale nii palju kui kulub.
- Toida oma oravat paremini! Kui orav on väsinud, võib tunduda, et pakk Komeeti ning tass kanget kohvi või nätsumaitselist energiajooki annavad oravale piisavalt energiat, et jälle edasi joosta, ent tegelikult on see energiasüst ainult ajutine ning pärast on orav veel väsinum. Orav vajab sinu kõhu kaudu rohkem juur- ja puuvilja, pähkleid, kala-, linnu- ja loomaliha (taimetoitlased, asendage vastavalt oma menüüle), vett, vett ja veel vett. Kohvijoomist ega kommisöömist ei pea lõpetama, ent ainult kohvi ja kommi peal elamine ei pane orava karva kahjuks läikima...
- Orav peab saama piisavalt puhata, soovitatavalt ka (töö)nädala sees, ehk teisisõnu: nädalavahetuse pikad magamised on sarnaselt energiajookidele ning lõputule maiustamisele ainult ajutised lahendused. Magamisrütm peaks ideaalis olema ühesugune 7 päeva nädalas, sealjuures tuleks leida just sinu oravale meelepärane unetundide arv ning teadmine, kas su orav on hommiku- või õhtuorav. Jah, üldiselt on hommikuoravatega inimestel lihtsam, kuna meie maailma töörutiin lihtsalt soosib varahommikusi aktiviste, ent äkki õnnestub sul oravaga kuidagi selles asjas läbi rääkida.
- Võib-olla on su oraval lihtsalt motivatsioonipuudus? Ta jookseb ja jookseb ja jookseb, aga ütleks keegi ühe hea sõnagi? Või kaks? Või annaks pähkleid nosida? Või kammiks aeg-ajalt tema jooksumärga sabagi? Või ei ole jooksmine sinu orava jaoks sobiv tegevus ja ta eelistaks hoopis rattaga sõita? Siinkohal tuleks oma oravaga maha istuda ja asja arutada. Võib-olla tuleks jooksurattad viia teise keskkonda, asendada moodsamate ning ergonoomilisemate ratastega, muretseda talle velotrenažöör või hoopis batuut? Siin aitab ainult oma orava kuulamine ning sealjuures tuleb kuuldut kindlasti ka arvesse võtta. Tühjade lubaduste andmine viib selleni, et keegi saab varsti hammustada ja see keegi ei ole sinu orav.

Lühidalt kokkuvõttes – kui oled juba pikemat aega väsinud ning tüdinud, energiat ei anna ükski kohvitass, multivitamiin ega šokolaadikook ning sõna 'motivatsioon' tundub olevat vabamüürlaste vandenõu koodnimetus ja sina selle mänguga kaasa minna ei taha (loe: ei jõua), tuleb sul võtta vaba hetk oma orava jaoks. Lase loom rattast välja, las ta karjub su peale paar minutit – küll maha rahuneb. Istuge puuoksale, paku talle pähkleid ning kuula, mis tal sulle öelda on. Ole oma orava vastu hea, sest näed ju ise, mis võib juhtuda, kui üks käbikuningas on viimse piirini viidud. See veel puuduks, et su sisemine loomaaed fooliummütsides ringi marssima kukuks...

***
Mis puudutab minu sisemist oravat, siis meil on hetkel läbirääkimised pooleli, ent tundub, et suudame lõpuks jõuda kõiki pooli rahuldava kokkuleppeni. Minu orav oli sunnitud haukuvale koerale piki lõugu panema, enne kui ma aru sain, et midagi on valesti. Tänaseks on šokis kass ka hakanud vaikselt kastist välja ronima, elevandid nosivad oma nurgakeses ettevaatlikult kuusevõrseid ja surnut mänginud kährik tegi ühe silma lahti. Kõik saab korda!