kolmapäev, 30. aprill 2008

Valikud ja tagajärjed...

Andestage mulle mu hetkeline lagritsaüledoos, aga ma lihtsalt pidin selle paki täna lõpuni sööma. Reis Rootsi reede varahommikust pühapäeva õhtuni andis mulle imelise võimaluse osta Soomes toodetud lagritsat Rootsi (hirmkõrge) hinna eest. Ma ei saanud ju seda ometigi kasutamata jätta. Vaikselt hakkavad paremad palad küll juba otsa saama. Aga Rootsi reisist pikemalt juba järgmisel korral.

Tegelikult olen ma vahepeal jõudnud teha mitmeid asju, alustades erinevatest Sotsiaaldemokraatide üritustest, lõpetades hunnikutes TTÜ Kammerkoori ettevõtmistega, mille vahele mahtus ka paar tööintervjuud, ürituste korraldamist Humanitaarteaduskonna Üliõpilasnõukoguga, kohtumisi erinevate tähtsate isikutega, käimisi erinevates tähtsates valitsusasutustes, mõningaid kodutöid ja üks eksamgi ning umbes nelja päeva jagu Marti. Aprill on läbi, algas mai. Mis ei tähenda sugugi vähem kohustusi ja ülesandeid.

10.aprillil oli TTÜ humanitaar- teaduskonnal traditsiooniline halduspulm. Eelmisel aastal Mehhiko stiilis, sel aastal loomastiilis, lauda-, kodu-, metsa- ja mistahesloomadega. Kes mina olin? Kasspreestrinna, kes pani paari meie kaks haldushiirt - Minnie ja Vinnie või siis õigemate nimedega Ly ja Pent - , üks siis hiir Miki endine tüdruksõber ja teine mootorratturhiir. Järgnevalt on teil võimalus lugeda tseremoniaalkõnet ja abielutõotusi:

Tere õhtust, kallid haldusloomad, kes te kõik siia täna kogunenud olete, et panna paari need kaks haldushiirt - Minnie ja Vinnie -, et nad saaksid oma edasise haldushiire elu veeta koos õnnelikult oma urus juustu näksides.

Ly ja Pent, kes kohtusid teineteisega alles paar aastat tagasi Kopli Säästumarketi juures, kus Pent oma mootorrattaga Ly'st mööda sõites ta poriga üle pritsis, on tänase päeva kangelased. Pent armus Ly'sse otsemaid, kui nägi Ly'd kummardumas oma mahakukkunud koti järele, ning Ly andestas Pendile ka kõik tulevased poripritsimised, nähes tema tuulest sasitud kelmikaid hiirevurre. Nüüd, olles juba pea kaks aastat teineteise seltsis erinevaid juustusorte nautinud, on Ly ja Pent otsustanud oma juustud ühte kappi panna ning kutsunud haldusjumala ees meid kõiki nende haldusliitu astumise tunnistajateks.

Ly, haldusjumala ning kõigi haldusloomade ees, kas sina võtad Pendi, mootorratturhiire, oma armastatud abihiireks, et teda hoida ja kaitsta ning talle sooja juustu tuua, kui ta on haige, et temaga koos piiksuda nii rõõmus kui kurvastuses oma hiirepäevade lõpuni? Kui see on sinu ülim soov ja tahtmine, vasta selgesti - PIIKS!

Pent, haldusjumala ning kõigi haldusloomade ees, kas sina võtad Ly, noore hiirebeibe, oma armastatud abihiireks, et teda hoida ja kaitsta ning talle sooja juustu tuua, kui ta on haige, et temaga koos piiksuda nii rõõmus kui kurvastuses oma hiirepäevade lõpuni? Kui see on sinu ülim soov ja tahtmine, vasta selgesti - PIIKS!

Haldusjumala nimel ning kõigi siinviibijate ees kuulutan ma teid - Ly ja Pent - hiireks ja hiireks!
Võite hiirt suudelda!

Ja kui see kõik sai läbi, järgnes traditsiooniline pruutpaari õnnitlemine ning pulmarong läbi Musta- ja Õismäe, hiljem kerge simman, kust peighiir juba kahe tunni pärast ära põgenes. Nende abielu kaua ei kestnud, aga see ei olnudki meie ürituse eesmärk, ega ju..?!


Veel? Eksamisessioon läheneb, tähtajad lähenevad, lugemist ootavate tekstide hulk kasvab, kirjutamist ootavate analüüside ja esseede hulk kasvab, õhutemperatuur tõuseb, eeldatavasti ka veetemperatuur, jah, ning lagrits saab varsti otsa. Kuuldavasti läheb Tõnis, vend, kes veel ei tea, varsti Soome. Ma arvan, et ta saab kerge ülesande - osta lagritsat!

Olge tublid ning oodake ikka mu järgmist sissekannet ka, mis peaks loodetavasti tulema Rootsi reisi kohta. Kes saab, võiks 3.mail Eestimaad koristama ka minna. Ma lähen!

laupäev, 12. aprill 2008

Puder, kapsad ja klaas piima.

"Roosa vedelik kleepus ta nahale ja selle mürk oli nagu ürgne üleujutus, mis teda edasi kihutas. Ta keha muutus nõrgaks ja jõuetuks ja tema närvid olid valmis katkema.

Isegi praegu on mulle vastumeelne sellele mõelda."
Wei Hui "Shanghai beib"
-------------------------


Eelnev lõik on tsiteering ülalmainitud raamatust. Miks see siin on? Ei tea. Tekkis tunne, et see sobiks siia sissejuhatuseks. Kui seda saab sissejuhatuseks nimetada. Tegelikult see ei ole vist ikkagi sissejuhatus. See on rohkem püüd jätta mulje, et nüüd tuleb üks sügavamõtteline sissekanne.

Viimasel ajal ei ole seda kirjutamistuhinat enam. Puudub piisav inspiratsioon. Inspiratsiooni mingil määral ise
gi jagub, ent see kohal olev inspiratsioon ei suuda mind ennast veenda mu piisavas inspireerituses ning nii ma siis muudkui ootangi hetke, mil lõpuks saaks tunda jälle surinat sõrmedes, mis on kirjutanud blogisse pika mõttetiheda arutelu, ning kätes, mis on kirjutanud isiklikumasse raamatusse veelgi pikema sissekande elust, olust, minevikust, tulevikust ning kõigest muust selle vahel, ümber ja keskelgi ehk... Kas täna on see päev? Hetkel ütlen: "Ei.."

Võib-olla oleks aeg muuta oma blogi kontseptsiooni? Minna oma elu erinevate tahkude ning silma jäänud detai
lide arutelult üle raskemate ning ühiskondlikemate eluprobleemide analüüsile või kogetud ning veel kogemata kultuurielu kirjeldamisele-kriitikale-analüüsimisele? Ma ei tea, kas olen selleks piisavalt täiskasvanu..

"Ma ei tea veel pooli puid ja maid või kuidas moosi endasse saab komm või üledoosipomm, mis silmapilguga võib muuta eluloo."
Dagö "Ma ei tea"

Täna siiski ei ole see päev, mil mu sõrmed kirjutamisest suriseda võiksid, rääkimata kätest üleüldse. Täna on vist see päev, mil surisema hakkab hoopis tagumik ning seda liigsest diivanil istumisest, olgu s
ee siis arvuti taga või televiisori ees. Kuigi liikuvat pilti näitavat kasti olen ma täna vaadanud kõigest 25 minutit... Arvuti taga olen istunud kauem... Kõvasti kauem.

------------------------
"Kõikide kadumaläinud kasside mälestuseks"
Astrid Reinla

Kuhu kõnnivad kassid,
kui nemad koju ei tule?

Kaugel Kassiopeial
nemad süütavad tule.
Istuvad ratasringis
süte kahvatul kumal.

Tasa nendega kõneleb
kurbade kasside jumal.
Suures Vankris nad sõidavad
üle tähise taeva,
Karjane kaitseb neid külma eest,
öö võtab oma laeva,
silitab siidiseks kasukad,
ravitseb armid ja haavad.
Kollastest kassisilmadest

Linnutee tähed saavad.

Teine võimalus on, et nad tulevad meie juurde elama... :)