laupäev, 8. detsember 2007

Ma oskan KÕIKE!! Peaaegu...

Ma oskan ninasõõrmeid liigutada ja vales kohas üle tee minna. Ma oskan oma häält nii ära kaotada, et Hercule Poirot ei suudaks ka seda müsteeriumit lahendada. Ma oskan kartuleid koorida, uksi avada, jutust täiesti vastupidi aru saada, ahvi häält teha, kassi häält teha, rääkida megahalvas vene keeles, rääkida megahalvas soome keeles, süüa rohkem kui tervislik oleks, rääkida inimesed surnuks, vaikida inimesed surnuks ja naerda nii kõvasti, et Eesti Kaitsevägi arvab, et toimumas on õhurünnak. Ma ei saa jätta ka mainimata, et ma oskan oma rahakoti oma õlakotti nii ära kaotada, et ma ei leia seda sealt ka pärast 5 minutit põhjalikku otsimist ja avastan kuuendal minutil, et rahakott on ikkagi kotipõhjas. Ma oskan pangaautomaadist ka raha välja võtta, muuseas. Ma oskan öelda vähemalt 4 keeles inimestele kellaaega, punastada täiesti vales kohas ja jätta punastamata siis, kui see oleks vajalik. Ma olen tõeline meister rääkimaks vennale, et nõud tuleb pärast söömist kraanikaussi viia ja jätmaks samas ise see tegemata.

Kõige paremini oskan ma teha täiesti valesid otsuseid, joosta otsa seisvale autole, valida poest kõige koledamad tomatid, viia iseend endast välja nii, et ma ei leia end mitu nädalat üles. Ma oskan keelduda tualettruumi minemast, kui mulle vaatab sealt vastu karvaste jalgadega ämblik. Ma oskan hirmuvärinaid tundes siiski pärast tualettruumis ära käia. Ma oskan kududa, muuseas. Ma oskan tikkida ja heegeldada ja õmblemisega ei jää ma ka hätta. Ma oskan kannelt mängida. Ma oskan kannelt häälestada. Ma oskan ennast ära mahutada ühe inimese voodisse koos nelja kassiga, kes mõnikord leiavad, et Triinu voodis on hea magada. Ma oskan valutada kõhtu. Ma oskan panna mobiiltelefoni laadima. Ma oskan poest gaseeritud vett osta, kui ma tegelikult gaseerimata vee pärast sinna üleüldse läksin. Ma oskan ehmuda. Ma oskan öösiti und 3 tundi oodata, rõõmustades samal ajal, et keegi kuskil sügaval-kõrgel-kaugel-lähedal mind ikka väga armastab. Ma oskan hommikul vara tõustes unistada, et kunagi tulevikus ma saan magada nii palju kui hing ihaldab.

Ma oskan end ikka väga motiveerida, ma oskan näha praegu. Ma oskan osata. Ja ma oskan selle üle uhke olla. Ma oskan teisel (või kolmandal) korral teha nimekirja asjadest, mida ma ei oska. Ja ma oskan nende asjadega arvestada. Ma oskan öelda, et ma olen osanud 15 minutit kulutada aega eksamiks õppimise oskamise asemel. Ma oskan öelda, et ma oskan nüüd selle oskusliku ajaraiskamise lõpetada.

Ma oskan!