reede, 28. juuni 2013

Suur suvehoroskoop

Suur suvi on õues, südameis ja šašlõkivarraste otsas. Suur suvi vajab ka suurt suvehoroskoopi, sest kuidas me muidu teaksime, mida teha, kuidas istuda või astuda, mida süüa, kellega süüa, kas üldse süüa? Käisin jaanipidustuste ajal Viinis, jalutasin Sigmund Freudi jälgedes, jõin palju kohvi ja nosisin Mozarti-nimelisi toite süüa. See kõik viis selleni, et jaanipäeva öösel tabas mind viimaks Suur Teadmine. Sellest saab teie suvi.

Kaljukits
Juuni lõpus korraldab Rahvusvaheline Ökoastroloogide Liit oma sünnipäeva puhul suure paugu Päikese ja Neptuuni vahel. Muutud seetõttu mannetult ülbeks ning hakkad kõigile mäkra mängima. Leiad Neptuuni abiga odavmüügipoest roosad prillid, milliste kandmisest sa ei loobu sügiseni. Soojendad end hommikust õhtuni Päikse käes ning õõtsud ja ümised omaette mõne kuuma suvehiti järgi. Sõbrad ei saa sinust aru, sest  olgem ausad – nende jaoks näed välja nagu lakkamatult värisev roosade prillidega karvane uruloom. Võid (linna)džunglis võnkudes kokku puutuda mõne karvutu ja limase isendiga. On see konn? On see uss? On sel vahet? Ära lihtsalt peale astu. Ettevaatust numbritega: sel suvel on need mõnikord suured, mõnikord väikesed. Jaga julgelt teistega oma pangaarvenumbrit, aga nende kontonumbreid vastu võtmast keeldu kategooriliselt! Vajadusel põgene joostes ning looda, et vastasel on sinust veel vähem võhma.

Veevalaja
Oleks kena, kui saaksid puhata ja mängida! Õudselt kena oleks. Aga mäkra mängiv Kaljukits teab raudkindlalt öelda, et seda sa sel suvel ei saa. Isegi kui sul tekib tööl võimalus võtta väike paus, ära mitte mingil juhul riskeeri. Proovi kogu töö üksi ja võimalikult kiiresti, ent äärmiselt, lausa peensusteni korralikult ära teha. Suvel on selleks parim aeg – puhkavad kolleegid ei sega sind eriti ning õues on enamasti niikuinii kehv suusailm! Kui kogu töö, sh ka ülemuse oma saab tehtud, võid lubada endale pisikese veeprotseduuri. Too köögist klaas vett, joo see lonkshaaval ära, ohka omaette ning lase aga edasi! Ära lemmikloomi unarusse jätta – Kaljukitsed kipuvad roosade prillide tõttu koperdama ning võivad kogemata kellelegi peale astuda. Tunned vajadust rohkem ringi liikuda ning „seda“ otsida. Mida? Ma ei tea, mida. Sa ise ka ei tea, olgem ausad.

Kalad
Sind on sel suvel väga kerge rajalt maha võtta: näed jälle mingit huvitavat teeviita, unustad automaatselt, et olid tegelikult teel vanaema juurde maasikaid korjama, ja imetled järjekordset kurjade kapitalistide poolt lagunema jäetud kultuuriväärtust keset kohalikku kolgast. Otsid suurt ja romantilist armastust maa alt ja maa pealt, vaenlaste ja sõprade hulgast, aga kuna sa ei leia, siis mitte keegi ei anna sulle suve lõpuks andeks, et oled tegelikult liiderdaja, laiskvorst ning tainapea. Maasikamoosist võid ka vuntsid puhtaks pühkida, sest vanaema jagab keedised laiali ikkagi nende lähedaste vahel, kes tegelikult ka ta peenarde kohal küürutada viitsivad. Veenuse kvadraat Vilsandiga paneb sind otsima kultuuri ja loomingulisust, samas ei suuda sa valida – kas Elton John või Jaan Tätte või Elton John või Jaan Tätte või...

Jäär
On ideaalne aeg tegeleda oma sisemise iluga, aga kuna see on sinu jaoks ületamatu ülesanne, piirdud vaid välimuse vuntsimisega. Asi seegi, kas pole? Marsi ja Twixiga liialdamine mõjub nii kõhule kui kehale halvasti, mistõttu hoidu nende ületarbimisest – võta vahelduseks Snickers. Kipud tegema suuri sõnu – ole mõistlik, hoia majandussurutise ajal ressursse kokku ning proovi teha veidi väiksemaid. Augustikuu kolmandal teisipäeval on oht ajada segi, kas on taasiseseisvumispäev või vabariigi aastapäev ja kes tegelikult ütles, et ükskord me võidame niikuinii. See inimene tuleks vastutusele võtta, sest sina pole seni ju mitte midagi võitnud. Katkised asjad tekitavad pidevalt vajaduse osta uued ja terved asjad asemele. Naudid kiirust, eriti suhetes, mistõttu räägid terve suvi ainult lõpetamata lausetega ja ootad, et teised...

Sõnn
Võimalik, et su ellu saabub tasakaal rahaliste võimaluste ja vajaduste vahel. Samas on võimalik, et seda tasakaalu siiski ei saabu. Intiimses plaanis oled kohati liiga kaine ja asjalik – esitad partnerile tilkagi võtmata kummalisi küsimusi, mistõttu nad kas varakult koju kipuvad või torisedes selja keeravad. Miks ta peaks tahtma keset kirelõõma vestelda teemal, kes on Eesti suurim liberaal või mille järgi õpetajate töökoormust tegelikult tuleks mõõta? Kui mõlemad olete aga näiteks politogoogid või pedaloogid, vabandust, politoloogid või pedagoogid, siis võib muidugi tegu olla vallatu sissejuhatusega vastavasse rollimängu. Laiemas plaanis mõistab aga iga Sõnn, et hapukurgihooaeg saab kord otsa ning algab järjekordne valimiskampaania ja/või kooliaasta. Satud kokku inimesega, kes mängib mingit kindlat rolli. Võimalik, et ta on näitleja mõnes tuntud teleseriaalis.

Kaksikud
Seis on soodne lugupidamise saavutamiseks, aga kuna kipud aeg-ajalt ropendama ja vanduma, mõnikord isegi süütuil silmil, ent libedal keelel luiskama, teenid välja hoopis tõsise lugupidamatuse. Sul on kalduvus süüa ahnelt kahe suupoolega, mistõttu ole sel suvel ettevaatlikum, eriti suurte tükkide hammustamisel – näri iga hamba eest vähemalt ühe korra. Tükid, mis suu lõhki kipuvad ajama, lõika väiksemaks või viska koerale. Tead küll, et EMO-s on pikad järjekorrad. Suvi soosib värvilisi pilte – võta fototöötlusprogrammilt must-valge filter maha, palun. Hoidu asjadest, millest sul puudub selge ülevaade – pelgalt altvaate põhjal langetatud otsused ei pruugi olla objektiivsed. Millised on sinu alateadlikud hirmud, lootused ja unistused? Kas oskad iseseisvalt neile küsimustele vastata? Kui jääd hätta, siis hispaania maheastroloogide hinnangul on suvi sinu jaoks ideaalne aeg puudega, aga ka teiste taimedega suhtlemiseks – küsi, äkki mõnel männil või hoopis tikripõõsal on vastused olemas.

Vähk
Oleks mõistlik, kui suudaksid enne suvepuhkust kõik tööd ja tegemised ära lõpetada, aga millal sa viimati mõistlik olid, eks ole? Mina ka ei mäleta. Kas sa oled enda vastu aus? Kui vastasid sellele küsimusele jaatavalt, siis ei ole, kui eitavalt, siis oled. Portaali astro24.ee andmetel kehtib sulle sel suvel reegel, kes viimasena naerab, see naerab viimasena. Üldiselt ei saa viimasena naerja lihtsalt naljast aru, nii et püüa vähemalt eelviimasenagi korraks turtsatada. Sedasi väldid piinlikke olukordi. Annad laenu, aga küsid seda ka ise – vajadused, võimalused ning intressimäär on vähemalt ühele osapoolele selged. Võid sattuda negatiivse kriitikatule alla, samas võid saada ka positiivseid kommentaare – kõik oleneb sellest, kas kukkusid teisele kaevatud auku ise sisse või suutsid ikkagi ringiga mööda minna. Kipud igas põõsas tonti nägema. Võib-olla tasuks üle mõelda, mida ja kui palju jood.

Lõvi
On asju, millest sa oled teadlik, aga on ka asju, millest sa teadlik ei ole. Viimased asjad ajavad sind segadusse. Lepinguid sõlmides allkirjasta need piimaga ja lisa ebatäielikud lugemissoovitused – ametnike hämming on nii suurem ning saad võtta rohkem aega lepingute peenikese teksti lugemiseks. Igaks juhuks triigi lepingud enne allkirjastamist ka ise üle! Kas julged endale silma vaadata? Kui ei julge, on soovitatav paar tundi veel magada. Kui lõpuks endale silma vaatamine enam ei peluta, võid juuste kammimise järel uksest välja astumist proovida. Esialgu oota trepikojas. Kui naabritädi risti ette lüües tagasi oma korterisse tõmbub, joo korralik tass kohvi ja istu toas veel umbes tunnike. Sel hetkel võib sulle tunduda hea idee kirjutada möödunud suveöö(de)st raamat. Ausalt, ei ole tarvis.

Neitsi
Milline on su suhe sõprade ja naabritega? Oled kindel? Päris kindel?! Järgmine kord kohtudes küsi, mida nemad arvavad. Kui näed kerkivaid kulme, siis ilmselt neile ikkagi ei imponeeri su vannitoa-aariad. Positiivsemal juhul liiguvad sinu ja su sõprade-naabrite suhted kolmnurksel marsruudil šašlõkivardad-grillsüsi-ketšupipudel. Mõtle, kas oled kõigile neilt laenatud asjad tagastanud. Vastasel juhul võid oma kaigastest kodaraid leida. Kui üksindustunne hinge poeb, võta ühendust sõbraga, kelle mõni aeg tagasi ehk unarusse jätsid. Ta ei reageeri? Põhja-Euroopa Marusaturnlaste Ühingu esimees sinu asemel ei imestaks. Tema teab, et sinu sõber pole täna see, kes ta oli eile, aga ka sina pole homme enam see, kes oled täna. Ole aus ja avameelne – kui midagi on viltu, tunnista, et see meeldib sulle ikkagi.

Kaalud
Käes on hetk, kus nii mõnigi külvatud seeme võib vilju kandma hakata, eriti just juulis, hilisemad idanejad aga ka augustikuus, sõltuvalt sordi külviperioodist. Positiivsel juhul on su suvi harmooniline, negatiivsel juhul täielikus dissonantsis. Saturn on natuke laperdama läinud – ole ettevaatlik, võid pea ära lüüa. Samas võib kerge peapõrutus panna sind nägema vastassugupoolt hoopis uues valguses – punases, sinises, rohelises, võib-olla kollaseski... Mõtle suve jooksul järele, kes sa tegelikult olla tahad – mees või naine, vana või noor, vaba või vallaline? Võid oma eluteatris olla peategelane, kui haarad sel perutaval ratsul ohjad. Algav etendus võib kujuneda muljeterohkeks, aga seda nii heas kui halvas tähenduses. Puutud kokku eksootiliste inimestega – nii mõnigi lõunaeestlane võib põhja ära eksida (või vastupidi). Ole hea, aita tal koduküla üles leida.

Skorpion
Kui käid ringi lahtiste silmade ja avatud meelega, suudad suure tõenäosusega läbida suve valusate vigastusteta. Võib-olla paar korda kergelt komistad, aga ole ettevaatlik – see ei olnud taevalik ilmutus, vaid lihtsalt ebaõnn, mistõttu võid tähenduslikuma sisu otsimisest loobuda. Mõni tuttav võib rääkida asju, mis sul suu ammuli võtavad – pane suu kinni, nii on viisakam ja süda ei jahtu ära. Elumaastik on müstiline, kohati maagilinegi – aga ei, sa ei ole kääbik Bilbo Paunaste, pane midagi mõistlikumat selga, palun. Keegi võib proovida sulle ajupesu teha. Loobu protseduurist, ent avalda soovi peapesu järele. Küsija suu pihta ometi ei lööda. Võib-olla vastu kukalt ehk... Keerulisematele konfliktidele võid läheneda irdriimides – see ajab vastase segadusse ning ta võib lihtsamini alla anda. Samas püsib oht, et satud irdriimimeistri otsa.

Ambur
Sisened suveperioodil ruumidesse enamasti läbi ukse, võib juhtuda, et paaril korral kasutad akent. Juuli keskpaigani eelistad šašlõkki, seejärel keskendud rohkem jäätisele. Ette võib tulla seinast-seina-olukordi: vajad aega erinevate probleemide üle mõtlemiseks, mistõttu tammud mööda tuba ringi ühe seina juurest teiseni. Planetaarsed vibratsioonid võivad Brasiilia Vahatamata Astroloogide Ühenduse sõnul muutuda sügavamaks, mistõttu tekib liigse uljuse tõttu uppumisoht lausa kaldal. Rolli mängib see, kas ajasid uute ujukatega uhkustades kellelegi liiva silma või mitte. Mis sinust suve lõpuks saab? Kui näed unes taevalikku armastust, hakka seda kuulutama kohe sellest ajast peale. Kui taevalikku armastust sulle unes ei ilmu (mis on hoopis tõenäolisem), on aeg enda reliikvial patareisid vahetada.

neljapäev, 27. juuni 2013

„Triinude mäng“ (4/6): „Soojad käed, aga külm süda“

Hooaja neljas õppetund „Triinude mängus“:

Õpilane O on just lõpetanud omaloomingulise humoorika luuletuse lugemise. Õpetaja Toomesaar naerab valjuhäälselt. Õpilane A seepeale siiralt üllatunult: „Ma pole teid kunagi varem veel naeratamas näinud, õpetaja.“

Tundsin juba talve alguses (vt siia, hilisem postitus Noored Kooli päevikus aga siin), et peavalu ei valmista mulle klassiruumi juhtimine või oht olla liiga leebe, vaid hoopis inimlikkuse ja südamesoojuse välja näitamine. Olen aktiivne ja osav müüriladuja: ehitan iseenda säästmiseks tihti kõrgeid ning pakse seinu enda ja teiste vahele. Soojus ja inimlikkus on mu sees põletavalt palavalt olemas, aga ma ei ava end väga lihtsalt ja kiiresti ning päris täielikult vist mitte kunagi. Kive ja tomateid, mille eest varjuda, tuleb teismeliste õpilaste poolt samuti omajagu – nii ma siis peitusingi juba kooliaasta alguses konkreetselt ja selgelt müüri taha. See omakorda tekitas teatud klassides ka ahelreaktsioone – kui õpetaja peidab, tuleb proovida agressiivsemalt, äkki lõpuks näeb tema näol mingitki emotsiooni... 

Kevadeks olukord õnneks paranes: minu sisemine tunnetus küpses ning julgesin olla avameelsem, siiram ja soojem Mina Ise. Mulje minust kui emotsioonitust ja külmast robotist (loodetavasti) lõpuks kadus. Uuel kooliaastal – eriti uute klassidega – püüan juba alguses läheneda hoopis teisiti, ent pean ilmselt ka väga selgelt välja ütlema, et kuigi ironiseerin tihti enda kallal („soojad käed, aga külm süda) olen tegelikult rõõmus ja hooliv inimene, andke vaid aega ja võimalust end avada. 

Järgmisena „Triinude mängus“:
Kõrvaltegelased on lõplikult haihtumas, heal juhul ilmuvad üksikud neist aeg-ajalt ekraanile peategelase vihaseis kujutlusis (oh, kui mõnusad keelelised lühivormid - toim.). Teresa on öödest, mütsidest ja mõhkude (mitte) taipamisest loobunud ning ootab taevalikku (?) ilmutust. Järgmises osas alapealkirjaga „Teflonnaine“ need asjad kohe kindlasti selgemaks ei saa.


reede, 21. juuni 2013

„Triinude mäng“ (3/6): „Amet leiba ei küsi?“

Üks stseen kahjuks üsna paljudest ning hooaja kolmas õppetund „Triinude mängus“:

Õpetaja Toomesaar: „Nii - teeme lahti õpikud leheküljelt 134.“
Liikumatu vaikus klassiruumis.
Õpetaja Toomesaar: „Palun võtame kõik kotist välja oma õpikud ja teeme need lahti.“
Vaikus, muiged ja pilkude vahetamine.
Õpilane X õpilasele Y: „Kuule, sa müüsid oma motika maha vä?“

Kirjutasin kolmandast õppetunnist tegelikult alles üsna hiljuti (siin) ning sellest postitusest sai mullegi üllatuseks väga kiiresti kulutuli. Õpetajate maine(tus), nende madal sotsiaalne positsioon on jõudnud jõuliselt klassiruumi. Tekkinud on märkimisväärne hulk õpilasi, kelle suhtumine õpetajatesse kipub olema intensiivselt negatiivne, isegi alavääristav – mitte konkreetsel isiklikul tasandil, vaid laiemal ühiskondlikul tasandil. Kui jutustasin õpilastele sellest, kus töötasin enne tänast pedagoogiametit, väljendasid nii mõnedki lapsed juba kooliaasta alguses valjuhäälselt oma veendumust, et mind lasti lihtsalt möödunud tööandja poolt lahti ning sama suhtumine ei olnud kevadeks kadunud. Miks peaks keegi olema vabatahtlikult nõus töötama kooliõpetajana senisest poole väiksema palga eest? 

Eelnev on muidugi vaid jäämäe tipp, mida hooaja lühikokkuvõttesse ära mahutada ei proovigi. Viidatud ebakoht on minu jaoks aga väga selge põhjus, miks nii paljudel õpilastel on probleeme õpimotivatsiooniga. Kes viitsib päevast päeva kuulata inimest, kes kuulaja hinnangul on läbi kukkunud käkerdis? Ma võin ju tuua näiteid sellest, mida või kuidas elus on vaja (läinud), aga ma võin ka niisama pea peal seista ja klouni mängida - kui õpetajate positsioon ühiskonnas laiemalt või siis seadusandjate ja täidesaatjate suhtumine õpetajatesse (vihje alles hiljutisele palaganile koalitsiooni (!) poolt PGS-i vastuvõtmisel) ei parane, leiab üha enam noori, et kooliskäimine on tarbetu kohustus, millest saadavaid teadmisi või oskusi iial  reaalselt vaja ei lähe. Milleks siis üldse koole pidadagi? Igaühele vabatahtlikus mahus koduõpe!

Kokkuvõttes amet ise küll leiba ei küsi, aga ametipidaja tahaks küll leiba süüa, ideaalis sellele leivale ka vorsti panna. Kui ühiskonnale on selgelt näha, et leivasöömine on õpetajatele probleem, langeb nii ameti väärtus kui ka nende segaste inimeste väärtus, kes ikkagi otsustavad hoolimata madalast palgast õpetajaks minna. Õpetajate usaldusväärsus on seetõttu aga õpilaste silmis madal. Mida teab elust ja elamisest või oskab sellest rääkida inimene, kes ei suuda endale isegi piisavalt leiba teenida?

Järgmisena „Triinude mängus“:
Ootamatult ilmuvad mängu Antonio Rodriguez ja Augusto Mendez, ülejäänud tegelased kaovad  järgemööda ekraanilt režissööri abiga: kes röövitakse, kes saadetakse asumisele, kes pannakse hullumajja. Peategelane ise ei saa ka enam ööd ega mütsigi aru, heal juhul mõhku siiski taipab, ent see pole päris kindel. Järgmine osa alapealkirjaga „Soojad käed, aga külm süda“ eetris juba varsti.


esmaspäev, 17. juuni 2013

"Triinude mäng" (2/6): "Kui kana pissib..."

Hooaja teine õppetund „Triinude mängus":

Tähtis lipsu ja prillidega härra kortsus kulmul: „Teie väited on absurdsed.“
Triin: „Nii? Soovite, et täpsustan midagi?“
Tähtis härra: „Enne tuleb ikka kõvasti rohkem lugeda ja siis alles sõna võtta.“
Triin kergitab vasakut kulmu, sest paremat ta kergitada ei oska.

Ilukirjanduslike liialdustega tõsieluromaanis Triinude mäng" põrkus peategelane käesoleva aasta jaanuarikuus pärast oma arvamuse ilmumist ootamatu suhtumisega mõnevõrra vähem ootamatust kanalist: ära võta sõna, kui „ei tea“. Minu e-postkasti potsatas üllatuskiri tähtsalt lipsu ja prillidega härralt, kelle sõnade toonist immitses tugevalt seisukoht, et enne lugege (rohkem) ja alles seejärel võtke sõna, aga kui ka need sõnad siiski härra seisukohaga ei ühti, tuleks veel rohkem lugeda, kuni lõpuks ka mina tema moodi arvan.

Kurvastuseks avastasin õppeaasta jooksul, et sarnane suhtumine on tugevalt juurdunud ka klassiruumis. Näen liiga tihti, et õpilased ei julge suud avada, sest nad tunnevad, et nad „ei tea“ piisavalt – et nende vastused on äkki valed ja siis saab noomida. Olen püüdnud neid meeletult julgustada mõtteid ja vastuseid andma, ka valesid. Selles ongi minu meelest arutlemise ning tegutsemise käigus eksimise võlu, et nii sünnivad uued teadmised ja hinnangud, uued seisukohad ja lahendused. Kui me kõik – noored või vanad, vahet pole – omaette nurgas loeme ja end muudkui individuaalselt harime, kuni ükskord tunneme, et võime julgelt diskussioonis osaleda, siis ei tulegi keegi iial nurgast välja, sest seisukohti ja arvamusi, millega end kurssi viia, on metsikult palju.

Julgustan ka lapsevanemaid hoiduma ütlusest: „Laps räägib siis, kui kana pissib.". Arutlege lastega võimalikult palju, vajadusel juhendage nende mõttelendu erinevate küsimustega, aga ärge sundige seda raamidesse. Kui on tõesti lobisemishimuline laps, püüdke koos temaga jõuda arusaamani, miks on ehk viisakas olla mõnikord vaiksemalt ja millal on tarvis hoopis rohkem kuulata. Kui küsimused väsitavad ning teil endal hakkab ka vastustest väheks jääma, suunake nad lugema ning sel moel vastuseid iseseisvalt leidma ning - mis väga oluline - neid vastuseid ka teistega jagama! Just uudishimulikud uurijad ning küsimuste küsijad, lahenduste otsijad ning jagajad on need (tuleviku)inimesed, kes meie ühiskonda edasi aitavad.

Küsisin ka emalt kunagi, millal see kana siis pissib. Selgus, et kanad ei pissigi. Mina ei mallanud juba tookord lõputult vaiki olla ning kõiksugu lipsudega härrad peavad nüüd ja hiljem sellega lihtsalt arvestama. Vaikus on kuldne küll, aga sellest vaikusest saab alguse muusika, sellest vaikusest sünnivad mõtted, ideede vahetamisest algab arutelu, mis toob omakorda kaasa arengu.

Järgmisena „Triinude mängus": 
Kas konfliktidel on viimaks lõpp või oli see kõik alles algus? Mis on Teresa jaoks olulisem - materiaalsed või vaimsed väärtused? Kes kurat on Carlos, Luis Miguel, Jose ja Manuel ning miks neist lubati eelmise osa lõpus rääkida? Vastused küsimustele juba järgmises osas alapealkirjaga „Amet leiba ei küsi?"

   

reede, 14. juuni 2013

"Triinude mäng" ehk õppetunnid möödunud hooajast (1/6)

Elutarkuste koge(u)mine koolis pole mul tegelikult läbi, aga aeg on küps n-ö hooaja kokkuvõtteks. Vaid viimased peatükid „Triinude mängu“ pika saaga esimesest raamatust on veel kirjutamata ning lugu kaljule juuksekarva otsa rippuma lükkamata. Edasi lugeda umbes sellise häälega nagu siin 9 sekundil ning kujutada ette klassikalise pooltõsielusarja kokkuvõtet - sest ega „Triinude mäng“ pole ilukirjandus, vaid ikka puhas tõsielugraafia, ent vähemalt sama pikalt, segaselt ja hüplikult kirja pandud kui George R. R. Martini fantaasiasari.

Selle hooaja esimene õppetund „Triinude mängus“:


    Ema: „Mis teed? Kuidas läheb?“
    Triin: „Tööd teen. Aga tead, mis täna koolis juhtus?!“
    Ema: „Nooh?“


Tööd oli varvastest lõuani, aga pead norgu ma ei lasknud, sest ühtlasi oli ka ääretult põnev. Esimesed 2 kuud ma üldse ei muretsenud, et unetunde vajalikust poole vähem kogunes – küll jõuab elu jooksul magada. Esimese veerandi lõpuks oli toss tegelikult üsna väljas, ent teise veerandi jooksul lükkas rattaorav end aktiivsele edasijooksmisrežiimile, nii et vähesed unetunnid enam otseselt ei morjendanud. Ometi sai selgeks, et seadusega ette nähtud 35 töötundi on puhas ulme. Esimesel poolaastal töötasin kindlasti vähemalt (!) 55 tundi nädalas, teiseks poolaastaks sain end ehk kuidagi 45 tunni sisse pigistatud, aga see ka olenes konkreetsest ajahetkest veerandis. Kui personaalsetest huvidest ja ambitsioonidest loobuda, saaks kindlasti sedasi
hakkama, ent mitte ainult uni, vaid ka isiklik elu - hobid, kired ja pisut huumoritki - on minu normaalseks toimimiseks väga oluline. Ometi nähtus erinevatest kanalitest liiga tihti, et ületundidest hoiduvaid õpetajaid pigem vaadatakse kortsus kulmuga ning esile tõstetakse nn imeõpetajaid, kes on valmis kõik muu - näiteks perekonna - kõrvale lükkama. Üht hiljuti ilmunud artiklit (siin) lugesin suure kadedusega, sest – ütlen ausalt – ma ei sooviks iial õpetada 1,5 kohaga. Mis on olulisem – pikka aega motiveeritud ning õnnelik ja terve inimene või kevadeks, võib-olla alles ülejärgmiseks kevadeks kurnatud, läbi põlenud ja kibestunud robot

Siit väljakutseid haridusametnikele: kuidas kujundada süsteemi selliselt, et koolinaudingut ka õpetajate silmist rohkem paistaks? Kas ainetundide arv on sobilik koormusmõõdik või tuleks läheneda koormuste arvutamisele muul moel? Kas ei oodata õpetajatelt ehk liigset paberite täitmist, mis kõige tähtsamalt - õpilaste harimiselt - veelgi enam aega ja energiat röövib?

Stseen IV veerandi lõpust:
    Ema: „Mis teed?“
    Triin: „Tööd.“
    Vaikus ja ritsikad vaheldumisi.
    Ema: „Mis koolis huvitavat juhtus?“
    Triin (raskelt ohates): „Tead, ma praegu ei viitsi eriti rääkida...“


Ühel hetkel sain kogu automaatjooksmisele ka sobivate sõnadega taustalaulu (vt postituse alla).

Järgmisena „Triinude mängus:
Kellega satub Teresa konflikti ning milliseid järeldusi on võimalik sellest teha? Mis saab edasi? Kes on Carlos? Millal astub mängu Luis Miguel? Kuhu ja miks kaovad Jose ja Manuel? Saame ka teada, kas jooksuoravatel on oma käbilimiit. Sellest kõigest aga juba järgmises osas alapealkirjaga „Kui kana pissib...“.