esmaspäev, 13. jaanuar 2014

ÕPETAJA26 EKSKLUSIIV: Kas Toomesaar jõuab viimasele marsale? (Ootamatu lõpplahendus!)

Õpetaja Toomesaar on oma kalendrist 13. jaanuari vaadates juba tükk aega ohkinud, kuidas selle päevaga hakkama saab. Portaal Õpetaja26 otsustas järele kontrollida, kas Toomesaar ohib niisama või on see kõik ka tegelikult ohkimist väärt. Jälgi eesti keele ja kirjanduse õpetaja tegemisi päeva jooksul siit samast kajamist. Ühtlasi saab teha vähem või rohkem kõrgeid panuseid, kas ta jõuab pärast klassiga Lääne-Virumaal teatris käimist ka viimasele marsale, mis õpetaja Tallinna tagasi viib, või tuleb ööseks maale kuuse alla jääda.

5.58: Kraaps. Kraaps-kraaps. Kraaaaaps. Kraaps-kraaps. Vaatan kella - 5:58. Keegi roogib õues lund. See Keegi oleks võinud veel 11 minutit oodata, sest siis oleks Vikerraadio mind niikuinii üles ajanud.

6.09: Kui Vikerhommik saatejuhiga äratama jõudis, pesi õpetaja Toomesaar juba hambaid.

6.39: Janus (kohvimasin - toim.) ei ole ka tänasel hommikul tööta. Õpetaja Toomesaarel on tänasest ka veidi kollasem hingamine. Ei, ma ei ole vahepeal maailmavaadet ligilikumaks muutnud, vaid kohvitermos sai eile õhtul senise punase rüü asemel uhiuue päikesekollase (vt hästi kvaliteetset fotot all vasakul).

6.55: A-HA "Analogue" jääb raadiost kummitama.
















07.00: Kott õlale (vt pilti ülal paremal) ja minekut. Kotis on umbes 50 õpimappi ja päevaks hädavajalikud õpikud. Ma ei tea, kuidas selle kõik kooli ära vean.

07.17: Kolm Pharrell Williamsi "Happy't" ja veidi Finki hiljem olen bussipeatuses. Tõstan koti lumme maha ja tunnen, justkui tõuseksin lendu. Ära vedasin!

07.18: Näe, Merle NK 7. lennust! Mulle tundub täna, et oma esimese Noored-Kooli-aasta jaanuaris olin ma kuidagi reipam kui praegu. Kadestan salaja Merlet...

07.20: Näe, Toivo! Marsa tuli. Ühel hetkel ma kirjutan marsajuhtide välimääraja. Ühel hetkel...

07.45: Võidukõnd marsapeatusest koolimajja. Üldiselt võidab õpetaja Toomesaar, seekord pani üks noor õpilane ees punuma. Võtsin kiiresti sappa ja peaaegu jõudsin järele. Siis kimas poiss üle muru ja ma lugesin ta diskvalifitseerituks. Mina võitsin.

07.50: Õpetajate tuba. Kohv, mis ka juba üsna jahtunud, sai lõpuks termosest otsa.

08.03: Appi, kell tiksub. Esimene tund algab kohe. Jooksen.

08.08: "Õpetaja, kas teil on alati selline soeng olnud?" Kui nüüd ausalt vastata, siis ei, sest üldiselt ma hommikuti juukseid kammida ei jõua. Täna kammisin.

09.48: "Tere! Õpetaja, ma tean, et ma lubasin tulla järele vastama, aga ma ei saanud. Millal ma saan tulla?!"

09.50: Õues sajab lund, algab kolmas tund. Kohe.

10.05: "Miks kõik, kes luuletusi kirjutavad, viiulit mängivad?"

10.20: 6. klassi õpilased mõtlevad huviga, kuidas Johannes Aavik kunagi uusi sõnu lõi. Üks noormees leiutas sõnade välja mõtlemise tähistamiseks ka ise uue sõna - lumpima. Lumpisime ise mõnuga ja proovisime 1932. aastal Aaviku poolt välja käidud, aga tänaseks unustatud (vt artiklit siin) sõnadega lauseid moodustada. Vaid väga üksikud õpilased jäid täiesti nüübeks.

11.16: Kas mulle tundub või see ongi nii, et ma olen sukkpüksid täna hommikul pahu- ja tagurpidi jalga pannud? Elu olulisimad hetked.

11.38: Ah sa raks, mul on pikk vahetund. Kohv, siit ma tulen!

11.40: Kontrollkäik tualettruumis. Olin sukkpüksid vaid tagurpidi jalga pannud. Seegi hea.

11.42: Kohvijärjekorras. 

11.50: Ai, kuuuum on ju!

11.52: Tuleb e-kiri, et koolimaja ühes osas ei tohi mitte mingisugust vett kasutada, see voolavat kanalisatsioonist garderoobipõrandale. Hea, et kohvimasin on maja teises osas. 

12.01: Joon kohvi ja kuulan olukorrakirjeldusi garderoobi põrandale jõudvast konsistentsist. Süüa ei tahagi enam, näed!

12.17: Kuuenda klassi poiss istub tunnis ja ütleb: "Nii ilus!" Vaatan teda ja ootan täpsustust. Seda ei järgne. Natukese aja pärast uuesti: "Nii ilus!" Tõden omaette, et mulle meeldib ka aknast nähtuv lumesadu, aga valjuhäälselt midagi ei kommenteeri. Mõne aja möödudes kolmandat korda: "Nii ilus!" Küsin siis, mis on ilus. "Õpetaja, teile sobivad sellised juuksed!" Ehh.

12.20: Pean oma kuulsat monoloogi teemal "Üte on seksikas". Kuuendikud kihistavad naerda, aga silm särab vähemalt. Kuidas teie eristate lauseid Lähme sööme vanaema. ja Lähme sööme, vanaema.?

13.04: Käib vinge rebimine teatripiletite nimel. Noormehed mängivad mu nina ees kivi-paber-kääre, et välja selgitada, kes on viimase pileti õnnelik omanik ja saab õhtul Rakverre kaasa sõita.

13.14: Kaheksandik küsib: "Õpetaja, kas teile meeldiks poiss ikka, kui tal oleks imelik nimi?"

13.45: Klassis on vaikus. Paar minutit pole keegi alustanud ühtegi lauset pöördumisega: "Õpetaja?!" Naudin.

13.47: "Õpetaja, kas te olete endale teleka nüüd ostnud?"

13.52: Kas keegi on mu 6. klassi eesti keele töövihikut näinud?

14.01: Koosolek eesmärgiga motiveerida kaht poissi teineteisega paremini läbi saama.

14.29: Kõht on tühi. Kannan tunde e-päevikusse, löön kokku teatrisse sõitjate nimekirja ja mõtlen, kelle käest ma vajaliku esmaabipaki kaasa saan. Need more coffee!

14.57: Järjekordne kohv. Kuum. Kuulan klassis muusikat ja püüan siis neid tunde ikkagi e-päevikusse kanda. Mõned märkused ka ootavad järjekorras.

15.01: Tuleb üks järelvastamishuviline. Panen muusika kinni. Konsulteerime.

15.10: Tuleb teine järelvastamishuviline. Annan töö kätte, jään ise hiljaks õpilasesinduse koosolekule.

15.15: Telefonikõne õpetajaga, kellega koos suudame teatrikoha kindlustada ka enne kivi-paber-käärid-mängu kaotanud õpilasele.

15.17: Kõne õpilaselt, kes on mures, et tal pole kellegagi koos teatribussi oodata ja kas ta võib seda minuga koos teha.

15.30: Teine järelvastamishuviline lõpetab töö ja mina lippan ÕE koosolekule arutama järgmisest nädalast algavat ülekoolilist lugemisvõistlust.

15.49: Tagasi klassis, misjärel mulle meenub, et peaksin esmaabipaki siis ikkagi hankima kuskilt. Jooksuga sekretäri juurde, pakk käes, jooksuga klassi tagasi. Märkuste päevikusse kandmiseni ei ole ma veel jõudnud.

16.00: Teatripiletid võiks ka välja printida, Triin! Ei tea, kas jõuan poest süüa tuua või panen toitumispanused teatripuhvetile...

16.08: Lõigun õpetajate toas välja prinditud teatripileteid. Õpetaja Kadi päästab mu päeva ja lubab mulle poest süüa tuua. Tellisin banaani ja šokolaadi, rohkem potentsiaalseid toitaineid ei tulnud pähe.

16.12: Otsin õpetajate tualettruumist silmadega ämblikuvõrke. Ei leia ühtegi. Prügikast on viltu.

16.27: Kas ma võin vinguda? Jubedalt tahaks. Lihtsalt niisama.

16.29: Kingad kotti, homseks päevaks vajalikud õpikud ja parandamata tööd sinna otsa ja vahele, piletid on olemas. Vaikselt tuleb end teatribussile sättida. Kammiks juukseid? Bussis. Loodan mitte midagi maha unustada, kaasa arvatud ennast. Klass jääb maha minust umbes sellisena nagu näha alloleval väga kunstipäraselt üles võetud kvaliteetfotol.



16.44: Minuni jõuab toit (banaan ja Kalevi šokolaad - toim.). Istun kooli fuajees radiaatoril ja nosin. Väga ebapedagoogiline?

17.01: Kuuendikud ja nende saatjad on bussis. Nägude kontroll, mh on juba ka teada, et üks õpilane on jooksvalt hilinemas ehk teisisõnu lidub tulistjalu kodust kooli poole. Suur osa bussis istuvatest õpilastest on nina ette juba tõstnud aga väiksema või suurema helendava ekraani, mistõttu ma ei suuda alati nendelt peegelduvale tontlikule valgusele nime leida.

17.05: Hilinev õpilane on ära hilinenud ja nüüdseks kohal. Laon pileteid õigesse järjekorda, proovides välja mõelda süsteemi, kus kõik õpilased ja nende saatjad on kohavalikuga rahul. Ei mõtle välja, annan alla.

17.20: Šokolaad saab otsa, alustan tundide ebamugav-kiirplaneerimist.

17.39: Kiirplaanid viieks homseks tunniks olemas ja ootavad hilisöist kodust kohendamist. Teen tuuri bussis.

17.45: Õpetaja Kadi tahab minuga koos istuda ja pakub mulle kreeka pähkleid. Üks kuuendik pakub mulle vahvlitoru. Kõik toidu võtan kahel käel vastu. Haigutan häälekalt ja umbes 4 korda minutis.

18.02: Teen kontrolljalutuskäike bussis ja olen hämmingus, kui kannatlikuks ma kasvanud olen.

18.15: Peaaegu Rakveres. Küpsenud on plaan piletite jagamiseks.

18.30: Rakvere Teatri esine plats. Õpilased on kimanud majja, järgnen. Head aega, bussijuht!

18.31: Tere jälle, bussijuht! Ma unustasin piletid bussi. Head aega, bussijuht!

18.35: Performance "Kes kellega istuda tahab?" ehk piletite jagamine.

18.38: Koolitus "Jalatsikott - kellele ja milleks?". Esimene koolitus tasuta, järgmised juba soodushinnaga.

18.40: Üks kuuendik teisele: "Tule, lähme puhvetisse, ma teen sulle välja!"

18.42: Õpetaja Kadi ja õpetaja Triin on ka puhvetijärjekorras. Kartulisalat sai otsa, aga kohvi oli.

18.52: Monoloog "Paneme iPadid ja telefonid hääletuks ning ära kotti".

18.56: Kordusetendus ehk monoloog "Paneme iPadid ja telefonid hääletuks ning ära kotti". Võõras publik ehk siis ülejäänud noored-vanad, kes pole teatrisse meiega tulnud, istuvad helendavate ekraanide taga. Üks blond neiu minu ees joob Red Bulli. Midagi murdus mu sees...

18.59: "Õpetaja, mis su jalanumber on?"

19.01: Etendus "Netis sündinud", mida mina nägin ise juba teist korda. Esimene kord NO Teatris oli parem, saal väiksem ja intiimsem, publik lähemal. Seekord rõdult ja üsna kaugelt vaadates jäi etendus minu jaoks nõrgaks - kohati ka päris otseselt, sest teksti polnud lihtsalt kuulda. Küll aga oli peale etenduse ka huvitav jälgida noorte tegevust saalis: hilisteismelised meie kamba ees tegid teineteisest etenduse ajal pilti, jutlesid Facebookis ja kontrollisid niisama iga 5 minuti järel oma telefoni.

20.05: Kuuendik minu kõrval vaatab kella.

20.40: Garderoobijärjekord. Kamp võõraid noormehi minu kõrval võtab ühel hetkel oma ninadest kinni. Üsna pea saan aru, miks. Keegi oli peeretanud.

20.50: "Õpetaja, see oli täiega lahe etendus!" Huh, vähemalt üks rahulolev klient. Mulle pakutakse vahvlit.

21.13: 465 kilomeetrit Stockholmi.

21.16: 448 kilomeetrit Stockholmi.

21.38: Õpilased on väsinud. Tühjadest limonaadipudelitest saavad trummipulgad ja nii mõnestki peast tom-tom-trummid. Kutsun trummareid korrale.

21.40: 412 kilomeetrit Stockholmi. Mul pole varsti kohta, mis ei valutaks.

21.41: "Õpetaja, kas harjutuse 20 peab ka homseks ära tegema?"

21.46: Noormehed minu ümber on hakanud laulma. Mh kõlavad "Rockerfeller Street", "Tondipüüdjate" tunnusmeloodia, erinevad jõululaulud, "Leto Svet".

21.47: Kehra - 17 km. So close and yet so far.

21.48: 400 km Stockholmi.

21.50: Maardu. Poisid on loonud remix'i lugudest "Don't Worry, Be Happy" ja "Oh, kuusepuu".

21.54: Haigutan.

22.10: Jüri. Selg. Ai.

22.17: On saabumas ootamatu lõpplahendus. Mure viimasele marsale jõudmise pärast haihtub, sest bussijuht elab ja pargib minu asumis. Kas ma olen õnnelik või jaa?

22.30: Ainult 10 kõnniminutit koduni.

22.45: Söön vorsti ja valutan selga. Kohe hakkan homseid tunde kohendama. Kas ma juba ütlesin, et selg valutab?

00.43: Homseks on tunnid enam-vähem valmis. Kui ma midagi ära unustanud olen, siis võtan ülbelt selle vabaduse olla unustanud ja lähen magama. Postituse lõpus ära toodud videote põhjal võite aimata, mis on homsete tundide teemad.

00.55: Head ööd! Mati, kui sa täna ei tule, siis... siis... siis tuled homme vähemalt, eks?


Eesti keel võhikule: Paronüümid ehk kolm surmapattu from Martin Talvik on Vimeo.







1 kommentaar: