teisipäev, 30. aprill 2013

"Ise on mingi kuradi õpetaja..."

Möödunud kolmapäeval leidsin pärast tunde klassiruumi põrandalt kirja õpilaselt õpilasele: „Naljakas, õp. räägib, et elus seda vaja teist vaja ja siis ise on mingi kuradi õpetaja.“ Olen seda kirjakest järgmistel päevadel põhjalikult analüüsinud, sest midagi mu sees jõnksatas... Jõnksatus eeltoodud märkusele ei tekkinud aga isiklikust vaatepunktist või emotsioonidest, vaid mind pani muretsema hoopis suurem pilt.


Jõnksatasin, sest kõnealune lause annab selge signaali õpetajaameti väärtusetusest mitte vaid mingil laiemal ja käega raskesti katsutaval ühiskondlikul tasandil, vaid pedagoog on „mõttetu tross“ ka õpilase jaoks koolikeskkonnas. Kui õpilase suhtumine on, et tema ees seisavad oma eluvalikutes läbi kukkunud „mingid kuradi õpetajad“, siis kas saabki rääkida õpimotivatsiooni olemasolust või lihtsast huvist kuulata, mida need põrunud pedagoogid üldse räägivad. Meist keegi ei vaevu ju kuulama esinejat, kellesse pole usku; me näeme sellist kõnelejat tihti läbi teatud iroonilis-sarkastilise filtri. Eluline paralleel poliitikast: kui härrased Ansip või Savisaar, Gräzin või Riisalu on valija jaoks ebausaldusväärsed, siis kõnealune valija ei usu nende aktiivselt edastatavat sõnumit. Kodanik ehk vaid raputab pead, viskab seltsimeeste üle nalja ning toimetab-mõtleb edasi ikka nii, nagu ise õigeks peab, pöörates mõnikord poliitikute sõnu lausa räigeks roppuseks, kasutades nende ideid edaspidi riigijuhtide enda vastu jne. Kõik sarnane leiab kahjuks liiga sageli aset ka klassiruumis, mida vaatan üha sagedamini kui minipoliitmaastikku. Mõistagi ei peaks õpilane koolmeistri juttu puhta kullana võtma, aga pedagoogil on tarvis mingit autoriteeti (mitte autoritaarsust!) - et osakegi, mida ta edasi anda püüab, on tegelikult ka omandamist väärt ja õpilane ei lõpeta hästi õppimise järel „pelgalt mingi kuradi õpetajana.

Madal õpimotivatsioon meie tavakoolides sai pärast antud sedelit igatahes hoopis uue tähenduse. Haridussüsteemi parandamise juures on karjuv, et mitte öelda kurdistavalt kriiskav vajadus tegeleda õpetajaameti mainega. On tarvis, et koolmeistriteks tahaks pürgida senisest enam (andekaid) noori; on tarvis, et pedagoogide vahel tekiks tervislik konkurents; on tarvis, et koolid ei peaks õpetajakoha täitmiseks mõnikord palkama n-ö inimest tänavalt, kes vähemalt midagigi noortele õpetaks, sest muidu jääks positsioon hoopis tühjaks... Kas eelloetletut ellu viia koos palkade olulise tõstmise, koormuse vähendamise või mõne muu „võluvitsaga“, see arutelu jääb praegusest teematõstatusest kõrvale. Kui aga nende protsesside tulemus ehk õpetajaameti väärtuse laiem kasv jõuab mõne aja pärast ka klassiruumi, kaob olukord, kus pedagoog on koolijütside silmis hoolimata 5-aastasest kõrghariduspingi nühkimisest totaalne luuser, kellel ilmselgelt pole peas kõik päris korras. Kes ometi teeks vabatahtlikult sellist roppu tööd nii vähese raha eest? Normaalsed inimesed lähevad ikka pankuriks või ärimeheks või vähemalt Soome ehitajakski...

esmaspäev, 8. aprill 2013

Oled Juku või oled Juhan: jaga oma koolikogemust!

Kui tänaste teadmiste ja kogemuste juures vaatan tagasi oma kooliajale, mõtlen alati, et oleks ma tookord teadnud, mida tulevikus või nn päriselus vaja läheb, oleks rohkem seda või toda õppinud või teinud, küsinud neid või teisi küsimusi, lähenenud kolmanda või neljanda nurga alt... Oleks pidi küll paha poiss olema, aga antud postituse iva peitub selles, et täna – kõige selle reaalse töö- ja elukogemuse juures – tean paremini, miks või kuidas midagi õppida olnuks tarvis. Mis paneb omakorda veidi kukalt kratsima – miks on kool kohati nii eluvõõras institutsioon?

Reaalsus või ebareaalsus – see hetkel selleks. Leian täna, et kindlasti poleks ma pidanud vähem õppima, pigem ikkagi rohkem, aga seda siis koos sootuks elulisema praktikaga. Miks ikkagi teha teatud tehteid või osata neid füüsika- ja keemiavalemeid või miks ja kuidas kirjutada erinevaid sõnu kokku-lahku? Olgugi, et liiga paljusid teadmisi (!) pärast põhi- või keskkooli vaja pole olnud või – mis veel hullem – pole kasutada osanud, ei näe ma, et kooliaastate jooksul omandatud õpioskused, kohusetunne või pidev vajadus anda endast maksimum oleks elus mööda külgi maha jooksnud. Pigem on mu välja kujunenud tugev tahtejõud anda piiratud aja jooksul endast kõik või mu soov teha ka ebameeldivaid asju hästi olnud meeletult tänuväärsed omadused, mida hiljem korduvalt vaja läinud. Kõik viimati loetletu on edaspidi vaid lihvimist eeldanud ning sedagi selleks, et ise kogu tööhulluse juures ka elu ja tervise juures püsiksin... 

Kuidas meenutad sina oma koolikogemust? Mida ütleksid teismeeas iseendale? Anna oma vastus kajami paremas servas rippuvale küsitlusele: kas oleksid enda hinnangul pidanud õppima rohkem või hoopis vähem või oled sa õpingutesse investeeritud ajaga ning iseenda õpipanusega rahul? 

Kommentaariumis võid aga märku anda, millised omandatud teadmised/oskused on olnud kõige vajalikumad või millistest oskustest tunned täna hoopis puudust.

esmaspäev, 1. aprill 2013

29 + 6 sammu kofeinismini

Suhe kohviga on igaühel isiklik ja omamoodi. On need, kes kohvi poole isegi ei vaata, on süütud pühapäevakohvitajad, on rutiinsed igapäevatarbijad ning on ka nt (tulevased) totaalsed kofeinistid. Erinevaid hübriide kõigi mainitute vahel on küll ja veel. Käesolev teekond või „29 + 6 sammu kofeinismini" - või miks mitte ka „Üheksa faasiga kohvihoolikuks" - on pigem humoorikas punktide jada, mis põhineb suuresti minu enda teekonnal... peaaegu kofeinistiks. Ironiseerin kõvasti mh enda kallal, nii et ärge(m) väga sügavale hinge võta. Kohvitarbimisest olen siinses kajamis ka varem süvaanalüütilisi järeldusi teinud - kae siia! Head  naljakuud!

ESIMENE FAAS ehk beebisammud teadmatusse
1. „Mulle allikavett palun!“ ehk sa ei joo isegi teed mitte. Milleks tarbida kummalisi taimeleotisi, kui saab ka teisiti?
2. Kofeiin sinu jaoks on kurjast, eelistad ravimtaimeteed. Seda jõid juba sinu vanavanavanavanemad.
3. On teil rohelist teed? Kofeiiniannus sind muretsema ei pane, aga tunned rahulolu, et vähemalt jäävad hambad sinu joogivalikuga valgeks. Pealegi on hüper-cool olla tervislik.
4. Sulle meeldib must tee, aga mitte ka väga kange. Võib-olla lahjendad seda törtsu piimaga, et olla osa Euroopa kõrgkultuuriruumist. Jäägem eestlasteks, aga saagem eurooplasteks!
5. Sinu jook on üks korralik kange must tee. Nii kange tee, et tassiseinad on pärast joomist paakunud ja Fairy jääb siinkohal liiga nõrgaks pesuvahendiks.

TEINE FAAS ehk kerge sõltuvus, mida sa vist ise veel ei tunnista
6. Oled chai latte armastaja. Sa ei taha teest loobuda, aga kohv kipub siiski ka pisut mekkima, mistõttu sa ei suuda otsustada ning tarbid teed ja kohvi segamini.
7. Oled sina peal mõne lahjema kohvijoogiga, nt latte või muu piimakohviga. Sulle tundub pisut mõnus, kuidas piimavaht vuntse kõditab.
8. Frappuccino-cräppuccino kolme erineva siirupi, vahukoore ja erinevate lisanditega. Kohv ei ole veel su lemmikuks saanud ning püüad kohvimaitset peita erinevate lisandite taha. Ühtlasi tundub see sulle lihtsalt äge, et kohvitopsist vahib välja kilomeetrikõrgune vahukooretorn, missiis, et kohvini jõudmiseks tuleb veel kõvasti kaevata.
9. Avastad, et kohv ilma massiivsete lisanditeta on tegelikult nauditav ning tarbid u. ühe tassi päevas. Sinu kohv on võrdlemisi lahja või kuni keskmise kangusega, sest ega sa ju sõltuv pole.
10. Tunned, et tassist piimakohvist jääb võib-olla väheks. Kohvijoomisest on saanud meditatiivne hetk päevas ning sa tahaksid tihedamini seda mõnusat aega iseenda ja kohvitassiga. Aga kohe kindlasti pole sa kohvist sõltuv.

KOLMAS FAAS ehk mõõdukas sõltuvus, mida sa ise kohe kindlasti ei tunnista
11. Hommikune kohv on üsna tavapärane, aga väidad raudkindlalt, et saad hakkama ka ilma. Jood kohvi ka pärast lõunasööki ning õhtul kodus. „Kohvisõltuvus? Mul? Ah, mis sa plärad!?!“
12. Teed vahet latte'l, cappuccino’l, cafe au lait’l ja latte macchiato’l ega väsi seda ka teistele selgitamast. Intelligentne inimene on kursis, mis pidi piim moodsasse kohvijooki saab.
13. Üha sagedamini küsid kohvikust topeltespressoga kohvijooke. Lisaks topeltkofeiinile on see ka topeltäge, kui saad baristale lausuda: „Cappuccino extra shot, siirupit pole vaja!“ Nagu James Bond juba...
14. Must kange kohv pole enam suur ei-ei nagu varem. Kui tõesti piima pole saada, jood – võib-olla pisut nina kirtsutades – täiesti musta kohvi. Mõni kofeinist astubki just musta kohvi koolkonna liikmeks, sest piimaga mässamine tundub rohkem varatäiskasvanute mängulõbu. (Mina isiklikult olen aga rohke piimavahu koolkonnast.)

NELJAS FAAS ehk tugev sõltuvus, millele viitamine paneb vihaselt kulmu kortsutama
15. Kohvijoomisest jääb väheks. Ostad endale ka kohvilõhnalise dušigeeli, et enne hommikust  kohvitassi saaksid nautida kohviaroomi juba duši all.
16. Sind on harva näha ringi käimas kohvitopsi või -termoseta. Tuttavad pigem imestavad, kui sul üht või teist näpus ei ole, küsides, kas sa oled haige.
17. Sul on mõnes kohvikus juba tuttav barista, kes küsib: „Kas sama, mis tavaliselt?“ või vähemalt tervitab ta sind nimepidi, sest käid seal tavakliendist keskmiselt oluliselt tihedamini.
18. Otsid poest erinevaid kohvimaitselisi tooteid (šokolaad, koogid, kommid jms). Kui pakendil on latte’le, cappuccino’le vm kohvitootele viitav termin, sina ostad. Ja jood selle kõrvale kodus tassi kohvi, võib-olla kaks.
19. Pildistad oma kohvi enne joomist ning postitad pilte Facebooki, Twitterisse, mõnda blogikeskkonda või kuhu iganes internet neid postitada võimaldab, sest arvad, et kõik õhkavad kadedusest ja tahavad samuti selle kohvitassiga kahekesi olla.
20. Lisad kohvi erinevatesse toitudesse, näiteks lihamarinaadi või koogitaignasse. Kohvimekita söök ei paku enam erilist naudingut.

VIIES FAAS ehk väga tugev sõltuvus, aga keegi enam isegi ei vaevu sellele viitama
21. Kohvipakil on kirjas, et sellest saab 60 tassi kohvi, aga sina suudad heal juhul antud kogusest välja pigistada vaid 30. Heal juhul!
22. Väike kohvitass on sinu jaoks u. 300 ml, keskmine u. 500 ml ja suur u. 750 ml. Kohvikutes kasutatavad tassid tunduvad sulle kui sõrmkübarad.
23. Mängid kodus töötades igava vihmasabina või merekohina asemel taustamüraks kohvikuhelisid (vt nt siia). Naudid mõnusat kohvikusuminat, mis tekitab ühtlasi Pavlovi refleksi.
24. Pead oma pühaks kohustuseks teada, milline on sõna kohv korrektne nimetav vorm ning parandad vigaselt kõnelejaid igal võimalusel. Valesti käänamisel läheb kohvikarma äkki negatiivseks – kes seda välja kannatada suudaks?
25. Laulad vabal ajal oodi kohvile ja/või kuulad kohvilaule. Näiteks:


KUUES FAAS ehk tere tulemast algajate kofeinistide maailma
26. Kohv pole enam lihtne jook, vaid lausa võlurohi – määrid seda jume parandamiseks näkku, tselluliidist vabanemiseks tagumikule, säravate juuste saamiseks pähe või näiteks asetad kohvipulbripakikese oma auto salongi tavapärase lõhnakuuse asemel.
27. Kohvimasin pole sul enam mitte köögis, vaid voodi kõrval käeulatuses, et oleks hea seda ärgates kohe sisse lülitada.
28. Oled andnud oma kohvimasinale nime. Minu kohvimasina nimi on näiteks Janus (vt ka siia).
29. Kirjutad kohvist pikemaid blogipostitusi, sest Twitteri 140 tähemärki piiravad potentsiaalset süvaanalüüsi, mida ühe inimese kohta tema kohvi põhjal teha on võimalik.

SEITSMES FAAS ehk kofeinistide kesktase
30. Räägid seltskonnas tihti oma kohvimasinast, kasutades talle antud nime. Võõrad ei saa enam aru, et tegu on kohvimasinaga, vaid arvavad, et räägid oma elukaaslasest, abikaasast, korterinaabrist.
31. Unistad kõrgklassilisest espressomasinast, mis vaid lihtsa nupulevajutusega ambroosianektarit väljutab. 

KAHEKSAS FAAS ehk Kofi Annan
32. Sul on kõrgklassiline espressomasin ning kuritarvitad seda päeva jooksul korduvalt. Sul hakkab tekkima aimdus, et oled Kofi poolt ära valitud saadik.
33. Sa magad kohvipakk padja all, et kohviaroom ei kaoks su sõõrmetest ka öösel. Tihti näed unes kohviilmutusi, mida hommikuse kohviduši ja kohvitassi järel analüüsid. Oled veendunud, et Konfutsiuse tegelik nimi oli Kohvutsius.

ÜHEKSAS FAAS ehk „Mine ravile!"
34. Sa ei maga üldse, vaid jood muudkui kohvi ja silitad oma isiklikku espressomasinat iga 10 minuti järel. Plaanid oma lastele panna nimeks Kohviine, Kohvin ja Kahvista.
35. Käite espressomasinaga ümber maja jalutamas. Peaksid kindlasti pöörduma psühhiaatri poole, sest järgmine etapp võib lõppeda umbes nii: