Kadrilaupäevaöö

Kõht on täis ja pea on tühi,
keelel vill ja hammas nüri.
Kaugelt kostub mäslev meri,
udupasun, üksik heli.

Istun üksi. Sa ei kuule
ega näe, mis laul'vad huuled.
Öö, mis taas kui iga teine -
jälle mina, mitte meie.