
Teiseks, poliitikahuvilisena olen ma pettunud nii endise haridusminister Lukase kui ka praeguse minister Aaviksoo kindlakäelises vene kooli (")reformimises("). Venekeelse kooli reformimine on hädavajalik, jah – aga minu hinnangul tehakse seda hetkel valest otsast ehk gümnaasiumi tasandil. Et parandada venekeelsete noorte keeleoskust süsteemsemalt, tuleks seda teha kõige algusest ehk siis kas lasteaia- või kõige hiljem algkoolitasandilt alustades, mitte seni ilmselgelt ebatõhusat keeleõpet saanud gümnaasiumiõpilasi karistades.
Eelnevale lisandub sügisest veel üks tahk – minust saab noor õpetaja. Meie üldharidussüsteemiga, täistuubitud ning reaalsusest eraldiseisvate õppekavadega, õpetajate palgaastmetega, mh ka värskete palgalubadustega rahulolematu noor õpetaja. Minu teekond õpetajaks on üks põhjuseid, miks siinne kajam on viimasel ajal ehk liiga harva täiendust saanud. Minu teekond õpetajaks on aga ka üks põhjuseid, miks siinne kajam kindlasti ka edaspidi jätkab. Ilmselt saab tulevikus senisest rohkem tähelepanu just haridustemaatika, kuna lisaks rahulolematusele on mul ka mõningaid ideid, kuidas seda süsteemi parandada - ent kindlasti ei saa haridusest ainus teema, mida käsitlen.
Siinsele kajamile lisaks tasub huvilistel silm peal hoida ka programmi Noored Kooli päevikul, kus minagi juunikuu jooksul 2 korda kirjutanud olen (siin ja siin). Minu jooksvatest tegemistest ja mõtetest saab ülevaate aga twitteri vahendusel – sellel vool saab silma peal hoida nii mu blogi paremas servas kui ka twitteri kontot @tritoom jälgides.
*Mõistagi on tegu pehme kirjandusliku liialdusega.