Kolmapäev, 6. juuli 2011

(Eilse) päeva idu: hariduseta mehed

Teisipäevase online-meedia hittuudis (nt siin, siin ja siin) oli, et Eestis on suur hulk noormehi, kes juba põhikoolis süsteemist välja langevad ning läbi selle terve Eesti arengut pidurdavad. Erinevate ekspertide sõnul on süüdi mittetoimiv haridussüsteem, kommenteerijate sõnul eelkõige aga (nais)õpetajad, emad ja ka feministid, kes poisse/mehi ei mõista või koguni vihkavad, sest suur osa naisi on ju ometigi „elus ja meestes pettunud (vanatüdrukud)“ ja tahavad seeläbi kogu vastassugupoolele „käru keerata“. Samas – kas siin ei ole punkt, kus viimaks mõista, et just sooline ebavõrdsus, soolised stereotüübid on need aspektid ühiskonnas, mida tegelikult süüdistada ning mis tegelikult esmatähelepanu vajaks.

Õpetajad on valdavalt naisõpetajad seetõttu, et palgad haridusvaldkonnas on madalad ning „perele leivateenijad mehed“ lihtsalt ei lähe koolidesse tööle. Õpetajad on naisõpetajad ka seetõttu, et eelkooli- kuni keskkoolipedagoogika on traditsiooniliselt naistetöö ning ükski „normaalne mees“ end sellele valdkonnale ei pühenda (kehaline kasvatus ja tööõpetus väljaarvatud). Millised on konkreetsete (nais)õpetajate (kasvatus)meetodid, sõltub aga suuresti sellest, mida neile kõrgkoolides õpetatakse – kui neile ei õpetata oma erinevate käitumistüüpidega töötama, on viga kõrgemas süsteemis, mitte ilmtingimata õpetajate „vales sugupooles“.

Tüdrukud saavad koolis paremini hakkama nt seetõttu, et neid kasvatatakse juba väiksest peale korralikeks ja püüdlikeks, sest selline on pisikeste tüdrukute soostereotüüp – pahandusi ei tohi teha, tubli peab olema! Poistele lubatakse rohkem pahanduste tegemist, keeldude ja käskude eiramist, sest nad on ju poisid – nad peavadki kohati kontrollimatud olema! Suitsetav poiss
on aktsepteeritavam kui suitsetav tüdruk – poisid on poisid ja tüdrukud peavad olema tüdrukud! Poisse kasvatatakse juba varakult ka tüdrukutest oluliselt enam materiaalseid väärtuseid hindama, mistõttu nii mõnigi noormees saab suve jooksul ehitus- või muud lihttööd (muidugi mustalt) tehes „suure raha“ maigu suhu ning ei olegi enam motiveeritud õppima – (Soome) ehitajaks - tööandja pritsib kogu aeg pappi taskusse, milleks haridus?

Võimalus võrrelda nt (ehitus)buumiaegseid väljalangemisnumbreid kriisiaegsetega:


Oma panuse poiste ebavõrdsesse seisu haridus- ning teatud määral ka edasisel elumaastikul annab see, et liiga sageli puudub poistel (korralik) isaeeskuju – üksikemad on üha enam reegel kui erand, siia lisaks alkohoolikutest isad, Soomes ehitajaks olevad isad, lapsekasvatamisse pea üldse mitte panustavad isad jne. Lapsevanemad, kasvatajad ja õpetajad – olgu nad siis mehed või naised – ei teadvusta igapäevaelu soolist aspekti ning seda, et sageli surutakse lapsed oma stereotüüpse mõtlemise ja käitumisega kindlasse kasti, kus lapsel sugugi hea ei pruugi olla. See teadvustamatus ongi aspekt, mille lahendamisega riik peaks tegelema, aga millegi pärast püütakse väita, et tegelikult on meil soolise võrdsusega kõik väga hästi. Ei ole ju hästi – kannatavad naised ja kannatavad mehed, seda lihtsalt erinevates eluvaldkondades.

Huvitav on veel ka see, et kui mõnest uuringust tuleb välja (noor)meeste ebavõrdne positsioon ühiskonnas ning selle negatiivne mõju riigi arengule, on (mees)poliitikud kohe valmis sadulasse hüppama ning selle ebavõrdsuse likvideerima. Muidu soolise võrdõiguslikkuse suunas negatiivsed kommentaatoridki lausa mainivad, et peaks hariduses kvoote (!) kasutama, et naiste ülekaalu meeste suhtes võrdsemaks muuta. Retoorika on aga hoopis teine, kui uuring kinnitab naiste ebavõrdsust ning vajadust riiklikul tasandil soolisesse võrdõiguslikkusesse investeerida – sellisel juhul meil probleemi ei ole, olukord on pigem normaalne ja räägime, palun, millestki asjalikumast. Millal tuleb taipamine, et sooline võrdõiguslikkus ongi just sooline võrdõiguslikkus? Millal mõistetakse, et soolise võrdsuse arendamisse investeerimine aitab parandada nii naiste kui meeste positsiooni ühiskonnas?

Lühidalt kokkuvõttes - hea, et soolise ebavõrdsuse tahkudest tulenevad probleemid üles tõstatuvad, puudutagu see siis naisi või mehi, ent valikuline lähenemine ning põhjendamatult erinev retoorika nende ebakohtade suhtes võiks olemata olla.

Kommentaare ei ole: