pühapäev, 8. juuli 2007

I feel like f**king Aerosmith!


Kui neljapäeval sai ennast Aerosmithi kontserdil oimetuks hüpata ja end erutusest lõhki kuulata, siis reedel öösel oli võimalus ennast Lelle alternatiivil ise laval kuulajate ees ribadeks rebida... Man, how I loved it! Olin pahur, mis ma olin algul - hiljem see kõik kadus ära. Ootama pidi, aga oodatud sai. Ja kell 23.20 võis showga pihta hakata. Poisid tegid 3 minuti pikkuse intro, tossumasinast tuli paksu valget tossu, nii et vahepeal mikrofon kadus silme eest ära. Kobamisi leidsin ta siiski üles.

Esimese loo ajal rahvas veel vaatas ebalevalt kaugusest, kas maksab seda veidra nimega punti üldse kuulatagi, aga pärast loo lõppu joosti lava ette tormi. :D Noh, okei, tormi ei joostud, aga rahvas kogunes lava ette huviga kuulama ja kaasa elama. Esirea noormehed olid eriti agarad. Küll pakuti mulle poole laulu pealt õlut ja siis sooviti mu enda veepudelit saada ja plaksu lüüa ja nii edasi. Mida kauem me mängisime, seda enam rahvale meeldis... Vähemalt selline oli mulje lava pealt. Rõõmu- ja erutushuilgeid tuli küllaga.

Kui ma 2 loo vahele rääkisin lugu oma veidrast horoskoobist, kuidas ma Reinu suudlema pean, kui vihma sajab, ning küsisin, kas publiku seas mõni Rein ka on, tõusis kahtlaselt palju käsi. Palusin Reinudel pärast kontserti lava taha järjekorda võtta. Aga ainult siis kui vihma sajab. Vihma ei sadanud. ;)

Kuna eelmisel bändil läks maha tulekuga kaua aega ning meil endalgi võttis peale minek veidi kauem kui mulle meeldinud oleks, tahtis õhtujuht juba pärast neljandat lugu järgmist punti välja kuulutada. Tegime siiski kava lõpuni. Rahvas möirgas: "Korrata! Korrata!" Õhtujuht aga sõnas: "Karjuge kõvemini! Karjuge veel kõvemini! Aga ega see teid ei aita..., sest on aeg järgmiseks bändiks." Hah. See ongi see, mis meid Aerosmithist eristab - me ei saanud lisalugu teha. ;D Küll aga olid agaramad fännid ennast pärast meie esinemise lõppu lava ettenurka toimetanud - 2 noormeest soovis minuga koos pilti teha. :D

Kokkuvõttes võin öelda, et laval on ikka miljon korda parem rokkida kui lava ees. Ja laval on üleüldse niiiiiiii hea laulda, et ma ei tahakski sealt kunagi maha tulla. Ja laval on nii hea olla, et lavalaudadel muusikuna esinemine võikski üheks mu "ametiks" saada, aga mida me ikka unistame. Kõige pealt oleks üleüldse vaja hääl korralikult ikkagi tagasi saada. Laupäeval esines ikkagi veel keskmise suurusjärgu probleeme.

Augustiks-septembriks saab ehk kõik jälle korda ning Triin võib laval ennast veelgi paremini tunda. Seniks aga võib naerulsui meenutada Lelle alternatiivi... :)


4 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

normaljok. loen mina juba ammu su blogi ja alles nüüd saan aru, et see sina oled. eriti pikk taipamine. vabandust :s
millal rukis taas raske saab olema?

Triin Toomesaar ütles ...

:D
Rukis saab uuesti raske olema millalgi suve lõpu poole või sügise alguse poole alles. Keegi on mind pikaajalise hääletusega õnnistanud. Juba üle 2 kuu kestnud ebanormaalsed häälemured ei luba mul kahjuks varem laulma hakata... :)

Anonüümne ütles ...

spetsialistiga oled konsulteerinud? hääleasjad ja siis laulmised hääleasjandustega on nati liiga ohtlikud.......

Triin Toomesaar ütles ...

Käisin kõrva-kurgu-ninaarsti juures. Vaatas mind üle ja ütles, et häälepaelad ei sulgu stressist ja ülepingutusest tingituna korralikult ning vajavad pikemat puhkust. Keelas kuuks ajaks laulmise ära. Ja muusika kuulamise ka. Olen endast parima andnud arsti ettekirjutuste täitmisel. Hetkel asjad eriti kiirelt ei tundu paranevat ja ma tunnen ennast nagu invaliid ja olen ääretult õnnetu ja masenduses, aga ma lohutan ennast sellega, et äkki septembris on kõik möödas juba.