Pühapäev, 1. aprill 2007

Mis värvi on...?

Aprillinalja tegema ei hakka... Pean hoopis ühe kõne. Väljendus- ja vaidlusõpetuse jaoks palus õppejõud kirjutada... kõne. Vabal teemal. Tegin seda. Palun järgnevat teksti lugeda kui kõnet, mitte kui ilukirjanduslikku teksti. :)

Inimese silm võib eristada umbes 7 miljonit värvust. Värvus on kõigel - taimedel, silmadel... Kaks kõrvuti istuvat kassi võivad olla täiesti vastandlikku värvi. Inimesedki on eri värvi.

Me oleme omistanud värve ka asjadele, mida me ei näe - headusele, kurjusele, kadedusele... Kuid mis värvi on... õnn? Ei, ma ei räägi sellest, mis värvi on armastus. Armastus on vaid üks palju suurema... õnne võimalik koostisosa.

Eesti keeles on 11 põhilist värvinimetust. Miks ei võiks need kõik sümboliseerida õnne? Ent kas see kõlaks usutavalt, kui ma ütleksin, et õnn on pruun? Millega see seostub? Pori, midagi määrdunut, haigused, vastikus ja s... teate küll. Jah, šokolaad ja neegrid on ka pruuni värvi, aga vaevalt keegi oma õnne sellisena näeb.

Hall? Üksluine ja masendav õnn? Ei. Must? Lein, matused... Õnn ei ole surmas.

Aga kas ei võiks õnn olla näiteks lilla? Ilu, hea meeleolu... läheb soojemaks, eks ole? Aga lilla tähendab ka näiteks edevust ja... homoseksuaalsust. On paremaid värve õnneks.

Oranž - julgus, aktiivsus, aga ka etteaimamatus. Sa tahad, et õnn kestaks lakkamatult, mitte vastavalt tuulesuunale.

Roheline sümboliseerib rahu, tervist, värskust. Päris hea! Ent öeldakse ka "sa oled liiga noor ja roheline" või "ma läksin vihast roheliseks".

Üks eriti soe värv on kollane. Rõõm ja elevus... aga ka kollane sapimaitse.

Kas õnn on sinine? Sinine nagu avarus, jõud ja unistused. Ent sa ei ole õnnelik, kui sa ennast sinisel esmaspäeval siniseks vihastad.

Punane - midagi ülimalt energilist. Armastus, kirg. Olgu. Aga lisaks sümboliseerib punane ka viha ja ohtu. Armastus ise on üks suur oht. Oht saada haiget.

Jäänud on 2 viimast põhilist värvinimetust, millel on kõige enam positiivseid tähendusi:

Sa paned ette roosad prillid, mis sisendavad sinusse põhjatut optimismi, isegi naiivsust, unistad ja tunned, et sul on pilvitu elu. Sa vaatad kogu seda valgemast valgemat tõde, mis tahab kohati sulle silma lennata, ent see pole võimalik, sest prillid on ees. Eemalt see aga kahju ei tee. Siirus, lootus ja usk - valge sümbolid - aina kasvavad su sees ja ümber ning lõpuks sa tunnedki end... ehk naiivselt, ent siiski õnnelikult. Miks on lapsed õnnelikumad kui täiskasvanud? Nad on siiramad... ja naiivsemad.

Seega võime nõustuda prantsuse poeedi Gautier' sõnadega: "Õnn on valge ja roosa." Sest ainult valge - siirus, lootus, tõde - ja roosa - naiivsus, unistamine ja optimism - sümboliseerivad piisavalt positiivseid omadusi, millest oleks võimalik kokku panna maailma keerulisemat puslet - õnne.

2 kommentaari:

Oliver ütles ...

See lugu oli laiv esitluses päris hea.

Triin Toomesaar ütles ...

Minu esimene kõne! :)

Soojad tänud.
:)