esmaspäev, 8. september 2014

3 tükki: kodulähedane kool, nipid vanematele ja riigikaitseõpe

Kuigi blogilugejale võib tunduda, et ma pole viimasel ajal väga sõnakas olnud, siis sõnu ja tegemisi on lihtsalt jätkunud rohkem mujale kui siia. Altpoolt võib leida lühikese kokkuvõtte ja edasiviited suve lõpus avaldatud tekstidele. Ükskord tuleb siia ka mõni verivärske kajamitekst niikuinii!

Mari Klein tegi Õpetajate Lehes kokkuvõtte Arvamusfestivalil toimunud haridusaruteludest, mh Noored Kooli ja Huvitava Kooli ühiselt korraldatud hariduslaval minu poolt modereeritud diskussioonist „Kas kodulähedane hea kool on võimalik?“.

„Arutelu juhtivast särasilmsest Triin Toomesaarest õhkus silmanähtavat õhinapõhist õpetamist. Ometi ütles temagi ühel hetkel otse ja ausameelselt, et kuigi talle meeldib olla õpetaja ja ta teeb oma tööd rõõmuga, ei jaksa ta seda kogu aeg teha. Eriti olukorras, kus õpetaja maine on nii madal, et õpilased küsivad temalt otse, kas ta lasti pangast lahti, et ta õpetajaks tuli,“ vahendab Mari Klein lavalt kõlanud mõtteid.

Huvitava Kooli erileht Postimehe vahel: „5+1 näpunäidet õpetajalt lapsevanemale“ (01.09.2014)
Suurem üleriigiline koolitarvikute osturalli on möödas ning uus õpitsükkel alanud nii pedagoogidel, õpilastel kui lapsevanematel. Kuigi on neid, kes usuvad last kooliuksest sisse lükates, et too seal lõpuks korralikuks inimeseks vormitakse, kasvab nende vanemate hulk, kes üha aktiivsemalt huvituvad sellest, mis lapse(ga) koolis toimub.

Teadlike vanematega lapse koolikogemus on väärtuslikum nii lapsele, tema perele kui kogu klassile, kellega koos laps õpib. Järgneb viis juhtnööri, kuidas tulevase täiskasvanu küpsemist toetada ning kooliaasta jooksul terve perega kasvada.

ERRi arvamusportaal: „Mustade jõudude vastane kaitse 21. sajandi Eestis“ (02.09.2014)
See suvi on olnud teisiti kui paljud möödunud suved. Sündmused Ukrainas on toonud kaasa ärevust, sügavat muretsemist ning üha uusi plärisevaid äratuskelli. Eesti ühiskond otsib nii sõpradelt kui ka iseendalt aina aktiivsemalt kinnitust, et me oleme tõesti kaitstud. Kuigi uuringud on näidanud, et meie rahva kaitsetahe on kõrge, on sel suvel meedia ridades ja ridade vahel ometi korduvalt esitatud küsimust: mis kindlustab, et sõjategevuse puhkemisel ei saa Läänemerest mootorpaatide Rootsi-suunaline võidusõiduareen, vaid suudame ja soovime end ühtse kogukonnana vähemalt 5. artikli täieulatusliku rakendumiseni Tead-Küll-Kelle eest kaitsta?

Ühe potentsiaalse võluvitsana kaitsetahte tõstmisel on käidud välja idee kohustuslikust riigikaitseõpetusest gümnaasiumiastmes. Õnneks on haridus- ja teadusministeerium selle mõtte esialgu kõrvale tõstnud. Miks õnneks?

Jätku lugemist! Ja järgmise korrani!

Kommentaare ei ole: