pühapäev, 28. september 2014

Kehra metsast Katalooniasse: 1921 versus 2014

Loen parasjagu Kaarel Robert Pusta erinevaid memuaare, mh „Saadiku päevikut“, milles Kehra metsas üles kasvanud kunagine Eesti diplomaat ja välisminister meenutab samme ja sekeldusi Eesti iseseisvumisel ning sellele tunnustuse saamisel, oma läbikäimist väga paljude oluliste Euroopa ametnike ja võimukandjatega, nende Esimese maailmasõja järgseid ja Teise maailmasõja eelseid kõhklusi Nõukogude Venemaaga lävimisel jne. Lugedes tekib huvitavaid paralleele tänapäevaga ning hulgaliselt mis-siis-kui-mõtteid, ohoo-seoseid ja vaata-aga-järeldusi.

Šotlaste, ent eriti katalaanide (jätkuvate) iseseisvuspüüdluste valguses oli väga huvitav lugeda 1921. aastal toimunud Rahvasteliidu konverentsist Barcelonas:

Üldse lõi see konverents oma hea korralduse, katalaanide ületamatu külalislahkuse ning delegatsioonide sobiva koosseisu tõttu sõbraliku läbikäimise kõikide delegaatide vahel. Konverentsi auks korraldas Kataloonia omavalitsus isegi piduliku härjavõitluse, mis maksis mitme ilusa härja ja vaevatud hobuse elu.

Väljapaistev isik oli 1921. aastal Barcelona maavalitsuse esimees Puig de Catafalc, kes korraldas erilise vastuvõtu Balti riikide esindajatele ja esitles neid oma rahvale kui elavat tunnistust, et ka väiksemad rahvad võivad saavutada iseseisvuse. Katalaani rahvalaulude ja tantsude õhtul märkisin, et mõned viisid olid väga eestipärased ja üks tants täiesti meie kaerajaan. Kui ütlesin seda señor Catafalcile, arvas tema, et põhjus olevat lihtne: „Nii katalaanid kui ka eestlased on meresõitjad ja küllap teie mehed tantsisid siin meie tüdrukutega või ümberpöördult: katalaani poisid eesti neidudega...“

Barcelonas võis juba selgesti tunda omavalitsus-, kui veel mitte iseseisvusliikumist katalaanide seas. Rikkaim ja töökaim osa Hispaaniast Catalunya liideti Hispaania kuningriigiga küll juba 1479. aastal, kuid on säilitanud oma keele, kirjavara (nüüd küll ainult raamatukogudes), kombed ja kastiillastest erineva inimtüübi. Nõudmine oli, et kohalikud linna- ja maakondade valitsused (mancomunidad) moodustaksid autonoomse omavalitsuse (generalidad). See täideti kuningas Alfonso XIII troonilt ja maalt lahkumise järel 1932. aastal ja kadus jälle Hispaania kodusõja lõpul.

Katalaanid on meie edukalt lõppenud püüdlustest inspiratsiooni saanud ka lähiminevikus, korraldades 2013. aastal oma iseseisvustahte väljendamiseks Baltimaade eeskujul inimketi. Praegune Kataloonia president soovib veel selle aasta 9. novembril läbi viia nn mittesiduva iseseisvusreferendumi. Seni pole nende kaugemas minevikus tehtud ponnistused (püsiva) iseseisvuseni viinud. Kas nüüd läheb teisiti?



Kaarel Robert Pusta memuaarikogumiku kohta saab lisaülevaate siit, mehe seostest Kehraga rohkem viiteid siit (artikli juures oleval pildil on küll vale onu). Ajaloo- ja (välis)poliitikahuvilistele saadan siitsamast Kehra metsast igatahes soovituse kogumikku lugeda.

Kommentaare ei ole: