esmaspäev, 2. juuli 2012

Forbes ei ole majandusajakiri!

Jah, nimetagem asju õigete nimedega. Forbes on konservatiivset neoliberaalset majandusmudelit idealiseeriv ajakiri keskmisest oluliselt jõukamale varases keskeas mehele. Majandusajakirjaks on seda minu hinnangul palju nimetada,* ent ometi teeb seda nii Delfi kui Postimees. Lugedes härra Steve Forbesi avasõnu eestikeelsele esinumbrile, sain teada, et proportsionaalne tulumaks on ainus õiglane ja aus maksusüsteem ning kokkuhoid ja kärpimine on põhimõtteliselt ainus viis majanduskriisist pääsemiseks. Selline konkreetne määratlus ajakirja esinumbris ning seda ajakirja omaniku ja peatoimetaja poolt paneb kogu ajakirja minu jaoks väga ahtasse kasti. Täienduseks sobivad siia suurepäraselt härra Forbesi sõnad kohtumiselt Eesti rikaste ja ilusatega: „[Krugman] eksib majandusküsimustes kõiges.“ (vt nt Delfist või Postimehe E24-st) Ehk teisisõnu on olemas ainult üks õige tee – see on neoliberaalne. 


Mulle torkas väga teravalt veel silma, et naisi selles ajakirjas ei ole. Välja arvatud üksikutel (seksikatel) reklaamidel ning mõnel pildil ajakirja lõpus olevas reisikirjelduses. Naisi ei ole ka Eesti ärieliidi hulgas (nagu Delfi fotodelt näha võib) ning ilmselt ei ole nad sinna eriti oodatudki, vaadates, kui ühele poole kaldu kogu Forbes Eesti (ning nende meeskondki) on. 

Lühidalt kokkuvõttes on tegu ühe neoliberaalse nišiajakirjaga kitsale meeseliidile ning majandusajakirjaks on seda liiga palju nimetada. Veel enam - ma ei saa aru härra Forbesi sõnadest ajakirja esinumbris, et Forbes Eesti ilmumine peegeldab meie riigi majanduse head käekäiku. Kuidas, millisest otsast ja kellele ehk teisisõnu: "Möh?!"


*Muuseas, inglise keeles kutsuvad nad ennast business magazine'iks ehk äriajakirjaks, mis on pisut ausam variant kui majandusajakiri. Ei tea, miks eesti keeles ning Eesti meedias on  tiitli 'majandusajakiri' kasuks otsustatud?

3 kommentaari:

Mad Max ütles ...

Naiste puhul pole asi niivõrd selles, et mehed neid näha ei tahaks, vaid - naised ise valivad mehi.

Seda on mitmed uuringud ja statistika tõestanud - naised tahavad, et juhid oleksid mehed.

Jutt käib muidugi enamusest:))

Samuti see, nagu oleks meestel mingi maffia naisjuhtide vastu firmades ei vasta tõele.

Asi on selles, et firmajuhi töö alles algab siis, kui teised koju lähevad. Firmajuht käib koos teiste juhtidega golfirajal, saunas, ööklubis, baaris - seal aetakse tegelikult äri ja luuakse kontakte.

Naised aga kipuvad enamasti koju minema pärast tööd. Niimoodi häid tutvusi ja toetajaid ei saa.

Rõhutan veelkord - räägin enamusest:))

Naiste ajudel pole midagi viga ja mehed ei vihka neid samuti.

Aga enamasti kipuvad naised KESKENDUMA valedele asjadele nagu kodu ja sõbrad ja lapsed ja koerad - need ainult raiskavad energiat ja äris-poliitikas neist mingit kasu ei ole.

P. S. ajakirja suhtes on sul 100% õigus - see ei ole majandusajakiri:))

Toivo Ellakvere ütles ...

mhh, mis on siis yldse majandusajakiri? mõni näide?

Triin Toomesaar ütles ...

Jah, Mad Max, nii mõnigi sinu poolt välja toodud aspekt on tõsi - nt see, et naised valivad ise (liidriteks) mehi; ka ei usu ma mingisuguse mehise maffia või grupivandenõu olemasolu ettevõtetes - vähemalt ei eksisteeri teadlikku grupivandenõud. Lihtsalt kuna enamus juhte on mehed, siis saabki see hilisõhtune vennastumine toimuma teiste meeste seltsis klubides, baarides, saunades ja mujal. Sama häda on ka poliitikas - suhete loomine, kontaktid, uued mõtted; need sünnivad tihti nt suitsunurgas, aga veel tihedamini samuti saunas, klubis, baaris, kuhu naised ei jõua. Või isegi kui jõuaks, siis kujuta ette 6 meesjuhti ja 1 naisjuht koos saunas, klubis, baaris? See naine peaks olema erakordselt tugev, et selliste õhtutega hakkama saada.

Mõneti mängib siin rolli veel klassikaline uskumus, et naine peab õhtuti kodus pere ja laste eest hoolitsema, mees ei pea - mistõttu ei saa võib-olla otseselt rääkida "koju kippumisest", vaid sellest, et naine tunneb täna, et tema vastutada on lapsed ja õhtusöök, samal ajal kui mees võib veel vabalt võtta ja semudega suhteid luua, kuna ta teab, et naine kodus toimetab niikuinii. Ehk teisisõnu, kui ka meesjuhid või lihtsalt nn tavamehed väärtustaksid pereaega rohkem, tõmbuks ärieliit lõpuks ehk kinnistest suitsu- ja saunanurkadest pisut tagasi. Lisaks annaks tasakaalukam pereelu ka suuremad võimalused ambitsioonikatele naistele.

Sinu poolt väljatoodu on õige, aga ma lihtsalt toonitaks, et naiste ja meeste eelistused õhtute suhtes ei ole nii väga valikute küsimus, vaid stereotüüpsete eelduste küsimus a la mis on kellegi roll ja kus. Ja oma kogemusest - ega mehed väga ei oota ka täna, et mõni naiskolleeg pärast tööd nendega hängima jääks ja klubisse või pubisse tuleks. Sellisel juhul tuntakse, et nad peavad end rohkem vaos hoidma, naine justkui seaks mingisuguseid piiranguid jne. Väga mitmetasandiline - kokkuvõttes.

Toivo, ajakirjandus peaks (ideaalis) olema neutraalne ning püüdma kajastada erinevaid seisukohti, olgu see siis päevameedia või majandusajakirjandus. Forbes ei ole esiteks neutraalne ning teiseks ei ole see ka majandusteemasid käsitlev. Pigem on tegu ikkagi äriväljaandega, kuna eelkõige keskendub Forbes mikrotasandile, püüdes selle mikroga ka makrosse vihjeid anda.

Forbesist oluliselt neutraalsem ja tasakaalukam on nt The Economist. Lisaks on olemas selline ajakiri nagu American Economic Review, mis on samuti neutraalne ning oluliselt analüütilisem kui nt Forbes.