reede, 8. juuli 2011

Vargus presidendi vastuvõtul

10.07.2011: väike järelkommentaar siin.

***
21. juunil 2011. aastal leidis Kadrioru pargis presidendi, pr Ilvese, haridusministri ning edukate lõpetajate silme ees aset süüdimatu vargus. Kõrgkoolide lõpetajate nimel pidas Eesti Ettevõtluskõrgkooli Mainor diplomiomanik Olesja Godovanets (mõneti kajastatud ka kui Olesya Godovanets või Олеся Годованец) kõne, mille avalõik oli järgmine:

Üks etapp minu elus on jälle läbi. Hulk noori on taas, pärast paljusid pikki semestreid, teinud selle viimase pingutuse ning omandanud bakalaureuse- või magistrikraadi. Me oleme õppinud, joonud palju kohvi, veel õppinud, joonud veel rohkem kohvi ning muudkui edasi õppinud. Me oleme avastanud, meelde jätnud, unustanud ning jälle meelde tuletanud. Me oleme laiselnud, kaotanud motivatsiooni ning selle siis jälle üles leidnud. Me oleme kukkunud ning taas jalule tõusnud. Me oleme pingutanud ja me oleme saavutanud. [...]Ülal-vasakuloleva pildi autor: Toomas Volmer.

Leidke kümme erinevust:

Üks etapp on jälle läbi. Hulk noori (või lihtsalt nooruslikke) on taas, pärast paljusid pikki semestreid, teinud selle viimase pingutuse ning omandanud bakalaureusekraadi. Me oleme õppinud, joonud palju kohvi, veel õppinud, joonud veel rohkem kohvi ning muudkui edasi õppinud. Me oleme avastanud, meelde jätnud, unustanud ning jälle meelde tuletanud. Me oleme laiselnud, kaotanud motivatsiooni ning selle siis jälle üles leidnud. Me oleme kukkunud ning taas jalule tõusnud. Me oleme pingutanud ja me oleme saavutanud. [...]Pilt erakogust.





Eelnev oli avalõik minu 2010. aasta 7. jaanuaril Tallinna Tehnikaülikooli lõpuaktusel peetud kõnest. Kasutades ära minu kõne kättesaadavust – toksige google’isse midagi a la 'lõpukõne' – ning lootes interneti (nii petlikule) anonüümsusele, piiritusele ja võimalustele, otsustas neiu Godovanets ilmselt minna kergema vastupanu teed ning kopeerida ja pasteerida terve avalõigu minu kõnest, et seda siis presidendi vastuvõtul enda loomingu pähe esitada. Ilmselt on hariduse omandamine Mainoris jäänud lünklikuks – TTÜ-s tehti rebastele kohe algul väga otseselt selgeks, mis on plagieerimine ning millised on plagieerimise tagajärjed. Päevast päeva rõhutati, et viidata tuleb
igale mõtteraasulegi, mis ei ole sinu enda oma või üldtuntud tõde, rääkimata otsesest tsitaadist. Neiu Olesja on nende reeglite – mis ei kehti pelgalt akadeemilises maailmas – vastu eksinud. Hea- või pahatahtlikult, on tema enda (südametunnistuse) asi. Seaduse (vt Autoriõiguse seadus) mittetundmine aga igal juhul ei vabasta vastutusest. Omada julgust varastatud sõnadega minna presidendi vastuvõtule kõnet pidama... Tänaseks päevaks ta oma tegu kommenteerinud ei ole, olgugi, et selle võimaluse talle andsin.

Siinkohal õppetund kõigile, kes arvavad, et igasugune info internetis on vabamast vabalt kasutada ning keegi ei saa kunagi teada, kui sa midagi enda loominguna esitled. Nimelt – üks minule (tolle hetkeni) tundmatu presidendi vastuvõtule kutsutud noor neiu, kes oli samuti mõni aeg tagasi otsinguga lõpukõne mu ajaveebi jõudnud, tundis mu kõne ära, sai aru, et tegemist on plagieerijaga ning võttis minuga ühendust. Sealt edasi hakkasin lumepalli veeretama ning lõpuks sain 3 erineva abilise-allika toel (suur aitäh teile!) ja enda google’damisoskuste abiga teada neiu nime, välimuse, töökoha jpm – lõpuks aga ka kõne transkribeeringu ning info, et neiul on hea meel, et ta kõne ikka inimestele meeldis.

Kui sa internetist leitule oma nime alla kirjutad, siis see ei jää saladuseks – looda, palju tahad. Olnuks tegu siis vähemalt niisama hariliku heietusega raskest lõpust ja uuest algusest, aga sedasi sõna-sõnalt... ma ei oskagi midagi kosta selle peale. Võiks ju (proovida) heita kivi minu kapsaaeda ja öelda, et „teed neiule tühja asja pärast liiga“ ja „mis sa siis riputad oma asju internetti“, aga – tuues paralleele – kui korraks poeseinale toetatud lukustamata ratas „leiab“ endale uue omaniku, siis on väga üheselt tegu vargusega, olgu ratas lukustatud või lukustamata. Rattaparalleeliga jätkates – internet, sh ajaveebid on mõneti nagu rattalaenutused mõnes Euroopa suurlinnas: sa võid ideesid kui jalgrattaid laenutada, ent sa ei saa neid mitte kunagi enda omandiks kuulutada – viimasel juhul oleks tegu vargusega. Sa saad ideelaenutusest hankida inspiratsiooni või julgustust päris oma „jalgratta leiutamiseks“, aga otsene „kopeeri-kleebi“ ehk copy-paste ehk laenuta-ja-omasta, kus võõra jalgratta peale hiljem uhkelt oma logo torkad, on suur ei-ei.

Kogu selle loo juures on nii palju aspekte, mis kohati liigkummaliselt iroonilised ja vastikud. Eriti irooniline, mu enda jaoks kohati vasti isegi tragikoomiline on aga see, et 2006. aastal lõpetasin gümnaasiumi kuldmedaliga, ent presidendivastuvõtule mind ei kutsutud, 2010. aastal lõpetasin bakalaureuseastme cum laude, aga presidendivastuvõtule mind ei kutsutud. 2011. aasta kevadel olin ma aga presidendivastuvõtul vägagi „kohal“ – minu kõne pidas ennast ise kellegi teise suu läbi. Signaal, kes ja millised on need „parimad lõpetajad“, on minu jaoks igatahes suur löök näkku, makku, selga ja kuhu-iganes-veel.

Olesja lõpetas oma kõne (kas ikka oma?) sõnadega: „Ma olen rahul ja uhke, et Eesti Vabariigis saab omandada selliseid teadmisi, mis on konkurentsivõimelised mitte ainult Euroopas, vaid, usun, ka mujal maailmas. [...] Tahaksin oma teadmisega aidata kaasa sellele, et Eestis oleks veel parem elada, töötada, õppida.“ Ilusad sõnad, ent - kas oskus teiste loomingut tuimal ilmel, uhkusenootki hääles, enda omaks kuulutada, on ikka Euroopas ja mujal alus konkurentsivõimelisusele ja kas sellele „strateegiale“ tuginedes hakkab Eestis elades, töötades ja õppides parem. Ma kahtlen selles...

64 kommentaari:

Arvo ütles ...

Kuule, täitsa pekkis lugu on see ju?! Lihtsalt USKUMATU! :s

Anonüümne ütles ...

mu meelest on selles loos ka hea annus nalja :)

Anonüümne ütles ...

Kas sa selle Olesjaga ühendust pole püüdnud võtta? Oleks huvitav teada mida "eeskujulik üliõpilane" nende faktide peale vastab? Kuigi ilmselt tuleb mingit ülbet jura...

Triin Toomesaar ütles ...

Järveveer, selles loos on paras ports huumorit, tõepoolest. Ühel või teisel moel, kokku või lahku.

Anonüümne, ma kirjutasin antud neiule ning palusin tal tehtut selgitada (või ümber lükata). Tundub, et ta on valinud vaikimise strateegia, sest praeguseks hetkeks mul temapoolset kommentaari ei ole.

Anonüümne ütles ...

Kurat kus ajavad sellised asjad närvi ja midagi teha ei saa. Paljudele näid veel kitsarinnalise virisejana.

ka varguse ohver

irve ütles ...

Kui sul ton varastatud idee, ole uhke, sest see oli midagi väärt. ( ~ Goethe vist)

Nõme lugu muidugimõista

Anonüümne ütles ...

Triin, täiesti õige tegu selle plagiaadi teema avalikustamine meedias. Juhul, kui sa jätad selle teema arutluse tasemele, siis minu arvates jääb antud kaasus vaid nupukeseks ning sinu meedias algatatud arutelu jääb kõlama kui "vingumine" või "virin". Julgen sulle soovitada seda juhtumit käsitleda täie tõsiduse ja sihipärase õigusliku tegevusega - siis on lootust jõuda ka lahenduseni. Soovin edu! (Sinu blogi on väga sisukas ja köitev, tänud!)

Anonüümne ütles ...

Sellist kõrgkooli pole olemas nagu Mainor. Nad ise ainult arvavad, et on, aga tegelt ei maksa nende diplom kellegi silmis midagi. Vastavad on siis ka "üliõpilased".

Anonüümne ütles ...

:D See on ikka väga koom lugu, erinevaid nüannse (asjaosalised, koht ja ka see, et autor ise vastavat austusavaldust ei pälvinud) arvestades tuleb nii palju puänte, et kogu selle huumori ja iroonia tajumiseks peab juba päris hea huumorimeel olema!
Ja kahjuks on see ka negatiivseid stereotüüpe toetav juhtum- erakool, venelasest õppur...

Anonüümne ütles ...

justnimelt negatiivseid stereotüüpe - sest Olesja ei ole venelane :)

Triin Toomesaar ütles ...

Tegelikult ma ei soovinud selle juhtumi nii paanilist meediakajastust - kellelegi ma midagi ei vihjanud, et mul selline jutt, tehke sellest lugu. Meedia on selle ise üles korjanud. Hapukurgihooaeg - ei teagi, kas hea või halb lõppkokkuvõttes. Põhiliselt soovisin õigluse enda suhtes natukene rohkemgi jalule seada. Olesjal endal pole sellest ilmselt sooja ega külma, kuna minu selgituspalvele ta ei ole vastanud.

Anonüümne ütles ...

Olesjal on kiire. Kõne kästi esitada ja polnud öeldud, et see olgu omalooming. Internet on materialiseerunud võrgustik, mida me silmadega näeme, aga sellest ulatuslikum on integraalne võrgustik, kus me oleme kõik ühe suure energiakogumi osad. Sinu ego tundis ennast puudutatuna, kuid asjata - ole õnnelik, et sul on mõttekaaslasi. Ta ei saanud ju oma kõne eest raha. Edastas vaid lemmikmõtteid, kuna endal polnud aega või ta ei usaldanud ennast . Nüüd said ju kuulsaks küll. Mis selgitusi sa ootad, aru ma ei saa, või vabandusi? Oma kõne õppisid sa oma emalt ja arvukaist raamatuist. Ükski sõna pole ju sinu väljamõeldis. Kätt ta su rahakotti ei sirutanud.

E. ütles ...

Anonüümne,
kas näiteks bakatööd tehes - kui on KIIRE, võib ka lihtsalt niisama teiste loodud mõtteid varastada? - Seda enam, et ka selle eest ju raha ei maksta? See on ikka eriliselt nahaalne suhtumine! Teiste mõtteid kasutada pole loomulikult keelatud - aga siis tuleb nendele VIIDATA, mitte oma mõtete pähe serveerida. Aga seda Sulle, anonüümne ja Olesjale nendes kassikoolides kahjuks vist ei õpetatud?

E. ütles ...

PS. huvitav oleks sirvida ka teie mõlema (anonüümne ja Olesja) lõputöid: kas ka erinevatete autorite mõttekäikude ilma viitatamata plagieerimised? Sest eks kõik uurijad ole ju õppinud kõnelemist oma emalt ja arvukaist raamatuist...

Anonüümne ütles ...

No on lugu. Kõrgkooli lõpetanud inimene peaks ikka ise olema suuteline oma mõtteid kõneks vormistama. Edaspidi tuleb presidendi kantseleil hoolsam olla kõrgkoolide seas valikut tehes.

Kaup0 ütles ...

Kiituskirjad ning medalid, mis kõik koolist eluteele kaasa antakse ei õpeta ilmselgelt südametunnistust ning inimlikkust.

Aga tubli, et sellele jälile said. Kahju oleks olnud, kui tüdruk ennast võõraste sulgede najal olekski üles upitanud.

Anna ütles ...

Mulle meeldib see blogi. Sattusin siia täiesti juhuslikult tänu Postimehes ilmunud artiklile ja ... tundub, et ma ei ole ainus. Ilmselt ei olnud sa, Triin , mõelnud seda küll nii, aga sellise intriigi avalikustamine tänapäeva (aja)kirjanike peab-blogi-olema-muidu-pole-mind-olemas-ühiskonnas kukkus välja küll väga hea blogireklaamina :)

pp ütles ...

Piiblis on kuskil öeldud, et and viib kuningate ette(sõnastus võib olla teine)Läbi huumori silmade see nii just juhtuski.Soovin edu.

TTÜ vilistlane ütles ...

Nüüd on see lugu Postimees online-s ka üles tõmmatud :) Ei tahaks olla selle Olesja nahas... aru ma ei saa miks kutsub presidest mingitest jumalteabmis kõrgkoolide lõpetajaid vastuvõtule. Tundes mõnda inimest kes seal käivad, ütleks, et mõnes riigikoolis need kodanikud küll õppida ei suudaks.

Aga jõudu, Triin!

TÜ vilistlane ütles ...

Räpane lugu. Eelnevale kommenteerijale: Me ei peaks selle loo läbi üldistama Mainori Kõrgkoolis õppijaid. Inimesi peaksime hindama nende endi järgi, sildistamine kooli alusel on pealiskaudne.

Anonüümne ütles ...

to:irv
Väga hea tähelepanek, Triin võiks võtta seda plagiaati kui komplimenti , kes see jama viitsikski copyda

Virgo Kruve ütles ...

Selle kõige peale on mul ainult kaks ääremärkust. Kui tahad oma eriti väärtuslikke mõtteid kaitsta levimise eest, siis kirjuta neid oma padja alusesse märkmikku.

Sinu kõne on esitatud ainult siin blogis(sissekannet on hiljem täiendatud!) ja mina tahaks sõltumatut võrdlusallikat, mis kinnitaks tema poolt sarnase teksti esitamist. Minu jaoks ei ole argument, et keegi kohapeal olnutest arvas midagi ära tundvat. Inimene unustab juba 2 tunniga ära suurema osa kuuldud tekstist aga Google ei unusta midagi, isegi kui tema moto kõlab "don´t be evil".
Ma võiksin isegi öelda, et vimma korral võisid sellise asja ka fabritseerida, sest tõendid on (kui mugav!) ainult siin blogis.

Mina leidsin ka, et ühe minu artikli alusel on kirjutatud teine artikkel ja seal on sees samad mõttekäigud, argumendid ning numbrid aga mina ei koorma ennast õiguse tagaajamisega, sest ma võin alati samahäid mõtteid taaskord luua.

Viimasest ajast on mul meeles 60 000 eurot (938 tuhat krooni) trahvi Ekspress Grupile, mis kopeeris tuhandeid autode müügi kuulutusi. Ärilist kahju kannatanud firma pressiteade: http://uudisvoog.postimees.ee/?DATE=20110608&ID=259744

Triin Toomesaar ütles ...

Tänan kõiki toetuse eest! Tõepoolest, nii kollast meediakajastust ma sellele juhtumile ei soovinud, aga kui kord on pall veerema hakanud, veeregu lõpuni.

Hea Anonüümne, kes sa kirjutad, et Olesjal on kiire. Pean tunnistama, minul on ka kiire. Juba päris mitu nädalat on väga kiire, aga kas Olesjal olnuks 2-5 minutit, et vastata minu e-kirjale ning öelda, mida ta mõtles tehtu kohta? Üks negatiivne aspekt selle loo juures on, et ta isegi ei reageerinud mu küsimustele. Mis selgitust ma ootan? Arusaamist nt, et see, mis ta tegi, ei ole õige..?

Veel - ühelgi korral ei käsi keegi kõnet pidada; kõnet pidama palutakse ning sellest võib alati loobuda, kui tuntakse, et ei saada sellega hakkama. Kui ei soovita loobuda, tuleb kõne kas ise välja mõelda või kelleltki tellida. Siinkohal on sul õigus - kõne ei pea kunagi olema omalooming. Kõnel võib olla ka variautor, kes saab kõnekirjutamise eest raha vm tasu. Olen ka ise variautor olnud ja selline asi on täiesti normaalne. Lemmikmõtete edastamine on ka täiesti ok - mulle meeldivad nii mõnedki mõtted Tammsaarelt, Vildelt jne, aga ma ei esita neid enda mõtete pähe.

Hea Virgo - ma ei soovi oma mõtteid kaitsta levimise eest; levigu nii kaugele kui kandub, aga ma soovin, et nad lendaksid ka minu mõtetena, mitte kellegi teise mõtetena. Väärtuslikud või väheväärtuslikud - nad ei ole võõra omad.

Mis võrdlusallikatesse puutub, siis nt on mul olemas minu enda kõnemustandid (käsitsi), pluss Word-i fail, mida on modifitseeritud viimati 23.01.2010 (lõpetamisest hiljem; ilmselt olen komavigu parandanud - veider olen sel moel), ka kõnet kuulnud inimesed peaksid olema piisavateks tunnistajateks, kui neid tarvis peaks olema. Samuti olen saanud - nagu kirjutasin - Olesja kõne digikujul. On olemas Word-i fail, mille on loonud (ning hiljem edastanud) nimetatud isik. Siia juurde samuti tunnistajad (kuigi sa ütled, et inimestel kipub ununema, mida kuuldi).

Kahju, et sa "ei koorma ennast õiguse tagaajamisega". Peaksid. Muidu ongi kopeeri-pasteeri ühiskonnas norm.

Karmen ütles ...

jah, ole ka midagi analoogset üle elanud, küll väiksemas vormis. kirjutasin oma blogis loo, mille sisu võeti hiljem delfis artikli aluseks ja seda ühe toreda "kirjanikuneiu" poolt. olin pehmelt öeldes šokis, niiet ei taha mõeldagi, kuidas sa ennast tunned.

Käopoeg ütles ...

See kopitud tekst sisuliselt ei ole ju midagi erilist. Mina näiteks kohvi eksamite ajal ei lürpinud. Bakatöö puhul tuleb muidugi viidata, seal juhendaja ilmselt nii väheütlevat teksti läbi ei laseksi. Eks sa üks eputrilla oled, tunnista. Ja olen kindel nagu anonüümnegi, et oled ka ise võõraid mõtteid teises sõnastuses palju kasutanud. Ärge hulluks selle viitamisega minge, et kes mida ütles või mõtles. Teada on, et maailma eri paigus samal ajal tehakse teaduslikke avastusi jne. Siis kakeldakse, kes esimesena avastas. Nagu elus muud tähtsamat polekski kui oma mina upitamine.

Anonüümne ütles ...

Inimene imiteerib, inimene ka kopeerib. See on täiesti loomulik, kuid selle loo juures ei saa mööda vaadata olulisest nüansist, siinpuhul on tegemist sõna-sõnalise kopeerimisega. Siinpuhul pole Olesja võtnud vaid eeskuju ning saanud inspiratsiooni Triinu kõnest, vaid tegemist on plagiaadiga. Olgugi, et Triinu kõne võibolla on/oli stiiliselt ilus, kuid sisuliselt võiks SARNASELT öelda iga tudeng. Ilmselgelt sõna-sõnaline kopeerimine, kellegi teise töö kasutamine pole eetiline; Olesja tegu viitab tema ebakindlusele, võibolla viitsimatusele ja oskamatusele...

Teet ütles ...

Kahju, et see juhtum kipub pärast meediasse jõudmist oma vastukajas minema rahvuslikule pinnale...

Christina ütles ...

Selliseid asju juhtub. Isegi meedias. Toon väga lihtsa näite, kus tuntud naisteajakirja üks kaasautoritest leidis, et tal on tuline õigus minu blogipostitus peaaegu sõna-sõnalt ümber kopeerida, seda otseloomulikult ilma ühegi viiteta allikale. Asjast sain teada alles siis kui ajakiri trükis ja minu blogipostituse alla hakkasid ilmuma kommentaarid stiilis "Aga see ju sealt ajakirjast maha viksitud." Ega ikka polnud küll. Minu järelpärimisele samuti ei vastatud.

Siiski loodan, et nüüd, mil kogu see teema rohkem kajastust saab, vastab Sulle ka Olesja. Mõistlik oleks.

Triin Toomesaar ütles ...

Ilmselt kõige paremini saavadki asja tõsidusest aru inimesed, kelle loomingut on enda omandiks kuulutatud, seejärel inimesed, kellele on kas akadeemilises maailmas või mujal selgeks tehtud/saanud, et ka intellektuaalne omand on omand ning kellegi teise loomingut enda omandiks kuulutada on vale.

Teet, selles asjas olen sinuga aga igati nõus, et kahjuks kipub meie meediaväljaannete kommentaarium valele pinnale minema oma ütlustes. Portaalid võiks selles suhtes oma kommentaariumi suurema rangusega jälgida!

ÖöHulkur ütles ...

Proovi naa, et paned koskile üles teksti, nigu mul... Nuh, loe toda mula, mis mul kodokal tiss-klaimerina kirjan ;)
Mindki om umal a'al plagieeritu', a ku pani' iispuulvihjatu' texti ülles, om järgnenu' suht vaikus ;)
Psühholoogia jo - inemise' tahva ikke keelatu' vilja mekkida. Anna näile vili vabapruukmide - ei uvita inämb!

Anonüümne ütles ...

Ei saa jätta küsimatta - kas kõik siin blogis avaldatud pildid ja fotod on blogi autori enda tehtud? Kui mitte, siis kus on viited allikatele? :D Enne kui teise pihta kiva loopima hakata, peab ise ikka väga puhas poiss olema...

Triin Toomesaar ütles ...

Hea Anonüümne, tõsi, siin on üks potentsiaalne ebakoht, aga - mu blogi paremas servas on järgnev märge: "Illustreerin oma ajaveebi (enamasti) piltidega via Google, ent olen teadlik ning informeerin igaks juhuks ka teisi, et piltide autor ei ole mina. Kui kellelgi on pretensioone, palun need edastada mulle - triin.toomesaar(at)gmail.com. Sageli on keeruline pildi tegelikku autorit tuvastada, mistõttu üldjuhul autoritele eraldi ka ei viita."

Kui pildi autor on tuvastatav, olen sellele ka viidanud. Vastavaid märkeid leiab minu postitustest küll. Kõik muud pretentsioonid (mida on aastate jooksul olnud vist 2-3), on saanud rahuldatud ning rahuldan ka edaspidi - kas parema viitamise või pildi eemaldamise näol, kuidas keegi parajasti soovib.

härra fotograaf ütles ...

Tegelikult Olesya käitub suht targalt, kui ta su meilile ei vasta. Sest ilmselt kajastaksid sa tema vastust siin plogis ja tooksid kirja ära. Meedia omakorda nokiks siit kohe järjeoo ja tooks ka selle vastuse lehes ära.

Ja isegi, kui tüdruk sulle vastaks, siis mida ta peakski ütlema? Vabandamine on kohe süü omaks võtmine, ja napi vabanduse hind on tõenäoliselt suur pealkiri Postimehes "Plagiaadi-Olesya vabandas" ;)
Kui sul on kuri plaan moraalse kahju eest raha nõuda, siis vabandamine teeb selle samuti lihtsamaks.

Seega, eksole, kuidas ta peaks käituma? Vaikimine on suht mõistlik.

Aga toetan sind loomulikult raskes ebaõigluses. Samas tõepoolest, sinu plogipildi laenamised ei tee ka sulle au, ükskõik mis kiri plogi kõrval ka poleks. Tuues sellesama jalgratta näite, siis näe, kõnnin poe ees, vaatan rattaid oh kui palju, õkski üpole lukus. Võtan ühe ja sõidan koju. Jätan poe seinale kirja: "Kui kellelgi on sellega probleeme, võib minuga ühendust võtta ja vajadusel tagastan ratta."

(pildinäide on minule jälle kriipiv, sest isegi meediaväljaanded varastavad vahel pilte, ei viita autorile või ei maksa honorari)

Maailmaparandaja, alusta endast! ;)

Minni ütles ...

Kui siin mõni anonüümne Olesja-kaitsja kirjutab "küsimatta", siis on see heaks tõestuseks selle kohta, et antud loos on põrkunud kahe väga erineva haridustasemega (või pigem haritusega) inimeste ilmavaated. Kui pole saadud TASEMEL kõrgharidust, siis on ilmselt keeruline mõista, mida tähendab plagiaat. Akadeemilises maailmas orienteeruvale inimesele on viitamine niivõrd loomulik asi, et selle vastu eksimine võrdub kuriteoga. Antud loo juures on eriti piinlik veel see, et tegemist oli parimate lõpetajate esindajaga. Olesja devalveeris selle plagiaadiga oma kõrgkoolidiplomi. Kas te tõesti arvate, et tema cum laude on saadud puhtalt iseoma teadmiste najal? Kui inimene on võimeline varastama intellektuaalset omandit, siis on ta 100% tõenäosusega ka paadunud spikerdaja. Ebaausus on ebaausus, see kas on sinu sees või siis ei ole. Olesjal see kahjuks on.
Triinule soovin jõudu ja kannatlikkust oma omandi kaitsmisel! Ja mul on hea meel, et selline lugu meediasse jõudis.

Anonüümne ütles ...

kõige kurvem selle asja juures on, et autoriõiguse ränga rikkumise eest ei kaitse isegi politsei. (lihtsalt jäeti ootama aegumist)18 foto eest jättis firma mulle tasumata kuna väitis, et ei kõlba. oli avastus suur kui leidsin need hiljem nende kodulehel ilustemas.
oli ka juhus kus väga tuntud reisifirma palus mul võtta fotod raamatust ning panna need nende kataloogi. Keeldusin, aga küll nad leidsid kujundaja kes selle silma pilgutamata ära teegi :(

Triin Toomesaar ütles ...

Härra - jah, teemegi nii - alustan iseendast ning proovin veel paremini. Olen aja jooksul üritanudki seda üha paremini lahendada, alustades protsessiga juba piltide valiku tegemisel ning lõppkokkuvõttes täiesti viitamata pilte, mis ei ole minu enda omad, on siin blogis vähe. Ruumi arenemiseks on - seda tervel Eesti blogi-, aga ka tavameediamaastikul ilmselgelt. Jalgrattaparalleel ei ole siin võib-olla kõige sobivaim? Ise kirjeldaksin olukorda nii, kus hulk inimesi (blogipidajaid) on oma koduverandasid kaunistanud ajakirjadest tehtud väljalõigetega, olgu need siis reklaamfotod, moefotod vms - möödakäijad - olgu neid vähem või rohkem - saavad üldjuhul aru, et raamitud klantspildid ei ole siiski verandaomaniku enda pildid. Aga - tunnistan, siin on potentsiaalne ebakoht siiski tõesti olemas.

Mis puutub Olesjasse - kui ma oleks saanud temalt mingisugusegi vastuse, selgituse, siis oleks juhtum minu blogis leidnud hoopis teistsuguse ning anonüümsema kajastuse - lihtsalt selleks, et hoiatada teisi potentsiaalseid (kõne)kopeerijaid. Kuna ta aga sõnagi ei vastanud, siis tundsin, et tal on ilmselt ükskõik ning ta tegelikult ei mõistagi, et midagi valesti oleks teinud. Nagu üks varem kommenteerinud isik kirjeldas - neiul on kiire ning tal kästi (!) kõnet pidada ja ta ei osanud ise midagi välja mõelda. Kui Olesja kasvõi praegu võtaks vaevaks mulle midagi kirjutada ning me saaksime juhtumit arutada, teeksin vähemalt omalt poolt nii palju, et kirjutaksingi antud juhtumi oma blogis - soovi korral - anonüümseks. Meediasse jõudmine ei olnud absoluutselt minu eesmärk ja selle pärast tunnen end tegelikult väga halvasti (empaatiavõime on mõnikord väga nõme). Kui ma oleks tahtnud väga meediasse trügida, oleks sellest kõigest kirjutanud juba juunikuus, mil asjast teada sain. Ma otsustasin teha veidi taustatööd ning saada kahtlustustele tõendeid taha. Seda ma sain. Selgitust ei saanud, kuigi küsisin. Ja sellest on mul väga kahju, sest siis oleks olukord lahenenud hoopis teisiti...

Ootan igatahes juhtumi vaibumist.

Anonüümne ütles ...

Oi kui tore jälgida korralikult haritud inimeste juttu, olles ise õhtukas põhi ja gümnaasiumi haridust omandanud. Kuid nagu ikka on ka kõrgelt haritud matsid kes jäävad matsideks. Nad ei oska eristada, et autorile viitamine ja autorile viitamata jätmine ja autoriks olemist välistamine oleks erinevad käitumismudelid.

Mina arvan, et õige käitumine oleks hinnangut küsida presidendi kantseleilt, kõne pidanud õpilase kooli juhtkonnalt ja arvamust küsida ka autorikaiselt.

Mina oleks juba ammu tõrva tulle valanud, kui minu õigustunnet oleks suudetud riivata suudetud tagasisideta.

Edu tegemistes!

Anonüümne ütles ...

Kuule, Minnikene, teha ühe öösel tehtud tüpo järgi laiahaardelisi järeldusi kirjutaja haridustaseme ja üldse kõigi sinu arvamusega mittenõustujate üle, pole küll kuigivõrd arukas. Samamoodi leian ma, et see, kui keegi Olesja läks lihtsama vastupanu teed, ei näita Mainori üldist taset. Olen peaaegu 100% veendunud, et suur osa õppetööst toimub seal inglise keeles ja mõni ime siis, et vene noored, kel sihiks Eestis tuulekiirusel minema tõmmata, ei vaevu eesti keelt üldse korralikult ära õppimagi ning et mõni neist ei suuda lõpukõnetki ise valmis treida. Iseasi, miks on siis üldse vaja ronida presidendi vastuvõtule eesti keeles kõnet pidama.

Anonüümne ütles ...

Nüüd, kus asi on blogiomaniku kontrolli alt väljunud, st seda "menetleb" pasaajakirjandus (väga vabandan roppu sõnakasutust, aga milleks muuks saab pidada sellist ajakirjandust, mis uudisele ei lisanud kõne pidaja ja nn puudutatud asutuste seisukohti või nende andmisest keeldumist) saab soovida vaid sirget selgroogu!

Anonüümne ütles ...

Midagi sellist ei oleks ma oodanud inimeselt, kes kuulub parimate ülikooli lõpetajate hulka. Mina kes ma sellesse seltskonda ei kuulu, õppisin juba keskkoolis viitama igat väiksematki lauset mis ei olnud minu välja mõeldud. Isegi kui tegemist on internetileheküljega, viitan ma sellele alati, isegi oma Powerpointi ettekannetes.

Internet on küll vaba keskkond, aga ka siin peaksid olema omad reeglid. Kas omastatud informatsioon on võetud raamatust või netist - vahet pole, teema jääb samaks : mõlemal juhul on tegemist plagiaadiga.

Muidugi ei tasu oodata mingit kriminaalmenetlust, aga ma ei usu et autor seda taotleb. Pigem seda et inimesed näeksid et selline teguviis on vale. Ühtlasi võitleb ta ju meie kõigi eest kes internetis oma mõtteid avaldada tahavad, kas praegu või tulevikus.

Igatahes palju edu sulle Triin! Nüüd on sul olemas veel üks inimene kes sinu blogi huviga loeb :)

Anonüümne ütles ...

Äkki vehkisite hoopis mõlemad sama allika pealt maha? ;)

Priit ütles ...

Kahju, kui inimesed (Olesja) ise stereotüüpe süvendavad. Ma räägin stereotüüpidest "cum laudega lõpetanu" ja "Mainori Kõrgkool". Mõistan, et see on vale reaktsioon, aga kui ma lugesin, et kõigi kiitusega lõpetanud üliõpilaste nimel pidas kõne kodanik Mainorist ja tegi seda plagieerides, siis aus olles pean tunnistama, et esimesed mõtted olid "no mida te siis tahtsite, kui kõne pidaja Mainorist valite?!" ja "Presidendi kantselei on taolise valiku tegemisel ülejäänud lõpetajatele näkku sülitanud!"

Olles ka ise paar aastat tagasi cum laude lõpetanud (mille eest mind küll presidendi juurde ei kutsutud, küll käisin seal keska kuldmedaliga lõpetades), tunnen teatud moraalset õigust cum laude lõpetajate stereotüüpi lahata. Baka tasemel on minu jaoks cum laude lõpetanu stereotüüp tuupur, kes on omandanud suurepärase võime õigeid lauseid õigest kohast pähe õppida, et siis neid õigel ajal õigetele inimestele ette vuristada. Palun vabandust, aga minu kogemus Eesti kõrgkoolis baka tasemel õppimisest on see, et oma mõtte väljendamine pole tavaliselt viis, mis heade hinneteni viiks. Kui eesmärgiks on hea hinne, tuleb pähe õppida loengus ettevursitatud lauseid ning takka kiita õppejõudude dogmasid, ükskõik kui valed need võivad reaalsusega (s.t. eluga väljaspool ülikooli) võrreldes tunduda (on muidugi värskendavaid erandeid). Ja paraku antud juhtum kinnitas seda stereotüüpi Eesti kõrgkooli (eriti veel Mainori) cum laude lõpetanust: oma mõte = null, küll aga on kõrgeltaustatud lõpetajal suurepärane oskus leida internetist häid lauseid, mida pähe õppida ja enda omadena presenteerida.

(ja ma tean, et eelkirjeldatud stereotüüpidega teen ma liiga suurele osale inimestest, keda need stereotüübid puudutavad, s.h. endale, aga kui taolised nõmedad sündmused aset leiavad, tuleb tõdeda, et päris tühjalt kohalt stereotüübid ikka ei teki ka...)

Triin, Sulle soovin edu ja avaldan ülimat üllatust ja tülgastust nende aadressil, kes siin Sind hurjutama / Olesjat kaitsma on tulnud. Ma saaksin läbi sõrmede vaadata, kui Olesja oleks kasutanud Sinuga sarnast stiili või mõtet, kuid teinud seda oma sõnadega, aga kui kõne on sõna-sõnalt maha kirjutatud, siis see on täiesti haige! Eriti veel arvestades, et kõik oleks minu silmis olnud korras, kui kõnepidaja oleks vaevunud lihtsalt tõdema, et kasutab oma mõtete edastamiseks kellegi teise varem välja öeldud ning kirja pandud sõnu. Tsiteerimine näitab inimese positiivset võimet ära tunda teiste inimeste tarkust, plagieerimine aga suutmatust tunnistada enda piiratust, tahtes näida targema ja osavamana, kui seda tegelikult ollakse.

Anonüümne ütles ...

Seoses Priidu öelduga bakade kohta täpsustaks pisut, et antud neiu lõpetas ERR venekeelsete uudiste kohaselt siiski magistratuuri ja kavatseb kunagi hiljem võib-olla ka doktoriõppes jätkata. Mis teeb tema plagiaadivajaduse küll kaunis arusaamatuks.

"Судьба выпускницы Института предпринимательства Высшей школы Mainor Олеси Годованец вырисовывается более четко. Закончив обучение по специальностям управление финансами и инфотехнологии, Олеся Годованец уже работает в банке.

«Я закончила магистратуру и хочу реализоваться в плане карьеры, а потом, при необходимости, можно будет идти учиться на степень доктора», - говорит Олеся Годованец."


(allikas)

UNISTAJA ütles ...

Inimesed ei jõua iial ükstesiest aru saada, kui nad muudkui oletavad. Aga äkki see neiu hoopis tellis kalli raha eest selle kõne, kuna ise eelistas näiteks rannas peesitada. Sul pole ka alati tuju kirjutada.

Anonüümne ütles ...

Mina lqpetasin Ivy League'i ylikooli cum laude ja ka ei kutsutud vastuvotule. Nii et, Triin, sa ei ole kehvas seltskonnas :)

Anonüümne ütles ...

Naiste mudamaadlus presidendilossis. Poriseks saite mõlemad.

g ütles ...

Kujutan ette, et kui plagiaadi ohver oleks olnud mõni kuulus kirjanik või mõni teine avaliku elu tegelane, siis oleks sellest kindlasti tulnud suur skandaal. Aga meie, tavalised inimesed peame oma õiguste eest ise võitlema.

Lugesin selle teema kohta Õhtulehest, ja hiljem kommentaare mis inimesed kirjutanud olid. Enamus ajasid seal umbes sellist juttu nagu oleks plagiaat üks täiesti normaalne asi mida üks inimene teeb. Midagi on tõesti valesti kui inimestel selline arvamus on. Loodame, et Triinu pingutused kannavad vilja ning hakatakse teisiti mõtlema.

Anonüümne ütles ...

Toomesaar ajab õigust taga:) Tegelikult on nii - kõik mis su suust, sulepeast, arvutist välja lendas, on kohe inimkonna omand. See jutt muust omandist on selline kaval jutt, mis inimese surelikust arvestades ei maksa tuhkagi. Viitamine on viisakas. Aga ei enamat. Tekstid on KÕIGI omad, sellepärast nad ei põle. Ilmselt on Toomesaar liialt lugenud kavalate poliitikute omavahelisi andmisi , ja arvab et näe kui tore case. Laps on laps.

Anonüümne ütles ...

Kallis Triin,
samasuguseid kõnealustusi on olnud kindlasti mitmeid, mitmeid aastaid. Endale tuli see sama algus vägagi tuttav ette, olen kuulnud seda muideks päris mitu aastat enne kui Sina selle 2010 esitasid.. Natuke teises kontekstis küll, aga siiski...

Triin Toomesaar ütles ...

Hea Viimane Anonüümne -
täpselt samasuguse sõnakombinatsiooniga kõnelõiku ei saa olemas olla, selles võib kindel olla. Kindlasti on võimalikud sarnased (mitte samasugused!) mõttekäigud ühes või teises sõnavõtus ühel või teisel viisil, aga täpselt samasugust lõiku, samasuguses mõttejärjekorras annab ikka saatusel lubada kirja panna. Mina isiklikult polnud varem isegi sarnaseid mõtteid kuulnud ning kuidas sündis minu esialgne kõne, on mõttekäik mõttekäigu haaval näha mu mustandilt (õnneks või kahjuks on komme prahti koguda).

Ilmselt jääb hulk inimesi, kelle jaoks on tegu pseudoprobleemiga ning kes leiavad, et asi see siis pole samasuguseid mõtteid kirja panna. Samuti jääb hulk inimesi, kes leiab, et selline sarnasus ei ole ilma kopeerimata võimalik ning sedasi õiges ja õiglases maailmas ei tehta.

Anonüümne ütles ...

Ei ole võimalik teha probleemi olemust selgeks inimestele, kelle arvates plagieerimine ongi normaalne tegevus ja kõik välja öeldud ning kirja pandud sõnad on "kõigi omad". Pole mõtet vaevudagi.

Anonüümne ütles ...

Valus milline varaste ühiskond...

Anonüümne ütles ...

Triin, ehk on tõesti tark pöörduda Autorikaitse Ühingu poole ja minna kuni lõpuni välja. Meie ühiskonnale on vaja kaasust, mis hoiataks teisi samasuguseid suuri "iseseisvalt mõtlejaid", et oma tegudel on tagajärjed. President peaks korraldama uue vastuvõtu ilma selle tütarlapse ja tema kõneta. Maksumaksa pügatud Kadrioru murul peaks presidenti kätlema tõesti ainult parimad, mitte vargad.

Anonüümne ütles ...

http://tiiuavalikblogi.blogspot.com/2011/07/triin-toomesaarest.html

ÖöHulkur ütles ...

Maksumaksa pügatud Kadrioru murul peaks presidenti kätlema tõesti ainult parimad, mitte vargad.

Sel juhul poleks presidendil kedagi kätelda...

Anonüümne ütles ...

Kallis Triin,
sul on "tõusiku-sündroom".
Mõistan, et see tegi haiget, et sina sinna ei saanud. Veel kahel korral ning see teeb haiget. Saan aru, et sa oled väga meelitatud, et SINU kõne oli see, mis nii eriline oli. Tunnustamisvajadus ning kadedus on sul eestlaslikult hinges. Kuid, seda on ka paljudel helgetel peadel, kelle eesmärk on kuld ja ainult kuld.

Mind paneb muigama, et sarnase sisuga, kohvijoomine ning bakatöö ja ööd üleval, olen ma juba ammu-ammu kuulnud. Aastal 2008. Kas peab hakkama uurima, ehk sinulgi on plagiaat?

Anonüümne ütles ...

Ohsapoiss, kui palju mõtteavaldajaid!
Viimasele anonüümsele ütleks omaltpoolt, et vaevalt Triin seda puhtalt kiusu pärast tegi, et tema vastuvõtule ei saanud (kuigi see ei oma loogikat, et mõned ei saa.. )
Oma õiguste eest tulebki võidelda. Plagiaat on kuritegu. Eriti veel sellise tähtsusega üritusel.
Jõudu ja jaksu Triinule! Sinusuguseid julgeid pealehakkajaid on Eestis ilmselgelt liiga vähe.

Anonüümne ütles ...

Plagiaat on väärtegu - idioot.

Värav ütles ...

Ainult Eestis võib selliseid asju juhtuda. Ainult Eestis varastab eeskujulik õpilane teise kõne, ainult Eestis jääb ta vahele ja ainult Eestis tehakse sellest meediasündmus...

andrus ütles ...

Triin, kurvaks teeb see, kuidas mõni sinuga pahandab ja riidleb, et sa oma blogis kirjutad, millest just soovid.

Aga.

Kui sa oled "Isehakanud parandamatu maailmaparandaja, kes leiab, et ühiskonnas võiks olla rohkem võrdsust, õiglust ja üksteisest hoolimist, aga ka head muusikat, kirjandust, teatrit, kunsti üleüldse."

Siis soovitaksin sul mõtiskleda sinu poolt kirja pandud lausete üle:

Kahju, et sa "ei koorma ennast õiguse tagaajamisega". Peaksid. Muidu ongi kopeeri-pasteeri ühiskonnas norm.

Samuti jääb hulk inimesi, kes leiab, et selline sarnasus ei ole ilma kopeerimata võimalik ning sedasi õiges ja õiglases maailmas ei tehta.

Kopeeri-pasteeri maailm on väga võrdne, õiglane ja hooliv maailm, kus on rohkem head muusikat, kirjandust, teatrit ja kunsti. Ja olgu viidaga või viidata.

Mõistan, et selle mõttega harjumine võtab aega ja ega sinu puhul, kus sa ise oled selle juhtumiga teisel pool joont, võib-olla polegi kõige kergem seda mõista, aga kui siin eelpool viidati sinu pildikasutusele, siis tõenäoliselt on sulle tuttav ka teisel pool joont olev maailm.

Vabandust vanal teemal jahumise pärast.

Anonüümne ütles ...

Tere!
Minu jaoks ei ole need read küll uudsed.
Nimelt ühel Tervishoiu Kõrgkooli lõpueksamil on ka selliseid sõnu lausutud. Kas oli see nüüd juuni 2008 vüi märts 2011
Kas sealne kõneleja ka need kusagilt copys?

Triin Toomesaar ütles ...

Küllaltki vana teema minu jaoks juba ning vist kuskil selle 60 kommentaari sees ka üle täpsustatud, aga minu kõne - konkreetselt need sõnad ning sõnade- ja lausete järjekord - on minu enda looming. Käsitsi kirjutatud mustandidki alles.

Mis selle looga seoses on välja tulnud, on see, et mu kõnet on varemgi kopeeritud - küll ühel Maaülikooli aktusel ja Mereakadeemias jne. Mistõttu märts 2011 on täiesti võimalik, aasta 2008 aga mitte.

Lõpuks, mis täna pähe kargas - kas ma tõesti oleksin nii loll ja hakkaksin kisama millegi pärast, mille ise kelleltki kopeerinud oleks?

Minu jaoks on teema n.ö lukus. Postituses nimetatud neiu ei saanud aru, mida ta otseselt valesti tegi ning ei soovinud ka minu kogutud tõendeid ümber lükata. Edu talle edaspidiseks.

Anonüümne ütles ...

Oumaigaad täiesti pekkis juu midaa assja kuidas ta julgeb nii teha jube lihtsalt jube...HOT AF...

Stephanie ütles ...
Autor on selle kommentaari eemaldanud.