kolmapäev, 27. juuli 2011

Elamus: Dagö + Bonzo + Tõun

Kui Dagö 2008. aastal teatas, et läheb laiali, olin kurb, sest selliseid ümber-mitme-nurga-otse-ja-mõnusalt-valusalt-südamesse-jalaga-makku-(kerg)muusikat viljelevaid bände on Eestis väga vähe, rääkimata veel Lauri Saatpalu uimastav-jalust-niitvast tämbrist. Kui Dagö 2011. aastal uues koosseisus uue plaadi üllitas, hõiskasin, ostsin plaadi ning nautisin terviseks. Kui Dagö suvetuuri koos Bonzo ja Tõuniga välja kuulutas, ei saanud ma sedagi vahele jätta ning nüüd ongi järjekordne elamus jälle (sisse) elatud.

Dagö kontserdid teeb heaks mitte nii väga need populaarse(ma)d (raadio)hitid, vaid improvisatsioon. Eesti peavooluesinejad üldjuhul ei improviseeri, Dagö – kui ollakse viimaks kontserdisse, publikusse, muusikasse ning iseendasse sisse elanud – improviseerib ning väga hästi, üksinda ja koos kaastuuritajatega. Ka tänase kontserdi parimad hetked olid improvisatsioon, eelkõige jätsid templi mu mällu nt Kristjan Priksi (Dagö) ja Rein Joasoo (Bonzo + Tõuni bänd) löökpilli duo, samuti Henno Kelpi (Dagö) bassisoolo, ka Saatpalu häälemängud ning teistegi soolod, duod, triod, kokku- ja lahkumängud.

Kui algul kohati tundus, et kontserti ei saada hästi vedama, siis lõpuks leidsid muusika ja emotsioon äkitselt teineteist ja kogu kontsert – nii veidi vaevlev algus, eristuv, ent ometi sulanduv keskosa, raju lõpp ning õigemast õigesti valitud lisalugu – sulandus mu jaoks üheks tervikuks ning kokkuvõttes olen rahul, et see ehitus üles just nii. Ka Bonzo ja Tõun osutusid meeldivaks (kergelt progressiivseks) üllatuseks; mu enda jaoks eelkõige looga, mis rääkis värvidest, mustast ja valgest, ning lugudega "Vilma" ja "Ood pessimismile".

Huvilistel on igatahes veel võimalik kontserdile jõuda: vt siia.

Lõpumärkuseks – lisasin oma ajaveebi veel ühe n.ö vahelehe Elamused, kuhu hakkan koguma märkeid, teateid, kommentaare kultuuri- ja muidusündmustest, kus käinud, mida näinud olen (alates 01.07.2011) ning mis vähegi mainimist väärt. Hoidke silma peal!
_______________
Pilt siit.

4 kommentaari:

Viljar Saare ütles ...

Haudi,

Guugeldasin praegu selle kontserti järelkaja ja vat kelle blogi ma leidsin Googli esilehel :)
Igaljuhul, Bonzo tegi seekord minuarust seal kontsertil meeldiva üllatuse mängimaks kergelt bluesi mõjutustega lugusid. Tõenöoliselt on siin suur osa täita Tõuni kitarrimängul ;) Peale kontserti lunastasime kohe 2 Bonzo plaati. Ostsin ta viimase plaadi peaaegu praktiliselt ühe loo pärast, mis nad seal kontsertil mängisid, kuid võta kartulist, seda lugu ei olnudki seal plaadil :)
Küll aga tegelikult on tal seal veel häid lugusid. Vilma on loomulikult väga haigelt lahe lugu :D
Loomulikult trummarite väike vaheetendus oli lihtsalt ÜLIHEA. Tahaks seda veel kuulata.

Tervitades,
Viljar

Triin Toomesaar ütles ...

Haudihoo, Wilhelm Saare -
olen, jah, Dagö-kontserdist staarblogija googli arvates. Aga noh - kui oli hea elamus, siis tuleb jagada! :)

Kas see lugu, mille pärast sa plaadi ostsid, oli see lugu, mis oli kohati karmim, siis jälle naiivsem, kergelt progressiivne mõnus lugu - noh, tead küll? :P Rääkis värvidest. See oli ikka hea lugu. Aga seda polevatki ühegi plaadi peal, nii palju, kui ma aru sain. Millest on kahju..

Igatahes on hea meel, et see kontsert nii hea oli ja sedasi meelde jäi - mulle ja sulle ja kõigile teistele ka... Hea kontsert oli, ma ütlen! :D

Viljar Saare ütles ...

Haudi,

See lugu oli jah siuke karmim, mõnusalt rütmikas trumm, 8'ndik biit ja siis vahepeal jah natuke vaiksem ning siis läks jälle karmimaks kätte ära. Väga-väga hea lugu. Ei tea mis selle loo nimi on?
Kirjutaks kohe onu Bonzole selles asjus, et mis tähendab, et seda lugu ei ole kuskil saada.

Vil :)

Triin Toomesaar ütles ...

Ma usun, et mõtleme sama lugu.. Seda Tõun igatahes tutvustas kui lugu, mis teistele väga ei meeldi, ja kui lugu, mis räägib värvidest.. Äkki nüüd ikka salvestavad ära? Sest hea lugu on! :)

Heip.