pühapäev, 5. juuni 2011

Fantoomhambaravikindlustus ehk maksa või valuta

Riiklik hambaravikindlustus Eestis on nähtus, mille olemasolust saavad aimu vaid alla 19-aastased ravikindlustatud isikud ning läbi naeruväärselt pisikeste hüvitiste veel üksikud priviligeeritud a la pensionärid, rasedad, alla 1-aastase lapse emad (mitte isad!) ja suurenenud hambaraviteenust vajavad isikud. Lühidalt - enamik ühiskonnast (seda siis alates 2009. aastast) riigilt mingisugust hambaravihüvitist ei saa. Kui aga raha pole, ei maksa mu meelest üldse hambaarsti juurde minna: milleks kuulda, mida kõike vaja ravida ja lappida oleks, kui vahendeid ravi kinnimaksmiseks ei ole? Kui raha siiski natuke on, võid aeg-ajalt endale lubada ühe või teise protseduuri teostamist. Eeldades, et sul on enam-vähem korralikud hambad.

Mina arvasin, et mul on kehvad hambad - olen ikka käinud u. kord aastas korralikult arsti juures, alati on leitud midagi, mille kallal nikerdada. Kui arstilt kord küsisin, miks mul nii kehvad hambad, väitis ta, et mul on väga ilusad hambad - enamikul inimestel on need kõvasti jubedamad. Selle koha peal kukkus mul suu (veel rohkem) lahti - kui juba minu ilusate hammaste peale kulub korralik summa, siis milliseid varandusi veavad arstidele kokku kehvade hammastega inimesed - veel enam, kust leiavad nad need üüratud summad, mida iga väiksemagi liigutuse eest küsitakse? Või on nii, et hambaarsti juurde minnakse alles siis, kui viimane häda käes?

Võib-olla on see viimane kõige targem valik - nimelt Haigekassa toob välja järgmist:
"Täiskasvanutel on õigus saada tasuta hambaravi vaid juhul, kui abi edasilükkamine või selle andmata jätmine võib põhjustada abivajaja surma või püsiva tervisekahjustuse. Täiskasvanute tasuta hambaravi vajaduse otsustab arst." Ehk kui hambad juba nii hukas, et "südamele hakkavad", võtab riik - arsti eestv
edamisel ja ettepanekul - vaevaks tavainimese ravikulutused ise kanda.

Mul tekkis siinkohal nii mõnigi küsimus. Esiteks - kas ei ole riigil odavam tasuda üksikute pisikeste aukude lappimist kohe esialgsete probleemide tekkimisel, kui maksta kinni need lõputud protseduurid paari(kümne) aasta möödumisel, mil suure tõenäosusega tuleb patsiendi suus välja vahetada pea kogu kaadervärk? Teiseks - kuidas defineeritakse "püsiv tervisekahjustus"? Kas teisi hambaid viltu lükkav ning nende hammaste juuri ja närve kahjustav tarkusehammas on potentsiaalne püsivate tervisekahjustuste põhjustaja või ei ole? Kui mul patsiendina ei oleks tagataskust haarata 70 eurot, ent hammas põhjustab metsikut valu, mis ei lase magada ega süüa, kas see võib põhjustada - läbi nälja, unetuse ja valuvaigistite üledoosi - minu surma? Mil määral üks hambaarst üldse suudab esmavaatlusel otsustada, kas üks või teine hammas patsiendi tervist püsivalt kahjustab või ei kahjusta?

Kolmapäeva hommikul olin mina igatahes sunnitud talumatut piina põhjustanud tarkusehamba (roosas karbis paremal) väljalõikamise ja -tõmbamise eest maksma 70 eurot - seda kliinikus, mis teoreetiliselt võinuks antud protseduuri teha tasuta, sest on Haigekassa lepingupartner. Teoreetiliselt - kui ma ei omanuks 70 eurot - oleks tol hommikul see hammas jäänud opereerimata ning ma peaks u. kuu-kahe pärast sinna tagasi pöörduma, sest mõned muud hambad eespool surema hakkaksid: pidev vägivaldne surve juurtele ja närvidele ei saa ju ometi midagi head tähendada. Võimalik, et kuu-kahe pärast oleks mu probleem defineeritav kui "püsivat tervisekahjustust" põhjustav häda, aga mu hinnangul oleks selleks ajaks see "püsiv tervisekahjustus" juba tekitatud ning tegeleda tuleks kurbade tagajärgedega. Kui ma üldse selle valu ja valuvaigistuse üle elaksin...

Igasugune talumatu ja pidev valu on minu hinnangul juba "püsiv tervisekahjustus", aga mina pole ilmselgelt arst ega riigimees otsustamaks, kas protseduur on väärt hüvitamist või ei ole. Võimalik, et arstid ja kliinikud lihtsalt püüavad inimestele näkku vaadates mõista(tada), kas antud isikul on raha või mitte, ning langetavad otsused sellest lähtuvalt - et Haigekassa poolt eraldatud napid lepingurahad enne aasta lõppu otsa ei saaks. Millised iganes need põhjused ja põhjusetused erinevate otsuste langetamisel seni on olnud, need alused peab ümber hindama - või lõpuks ongi eestlased reaalselt "hambutu rahvas", kes õhtuti teleka ees kartulipüreed mäludes riigi suunas rusikat vibutab, ent valimispäeval ikka need samad valgete säravate naeratustega libepoliitikud Toompeale tagasi lubab.

11 kommentaari:

Kaamos ütles ...

"Täiskasvanutel on õigus saada tasuta hambaravi vaid juhul, kui abi edasilükkamine või selle andmata jätmine võib põhjustada abivajaja surma või püsiva tervisekahjustuse. Täiskasvanute tasuta hambaravi vajaduse otsustab arst." tähendab realses elus seda, et patsiendil lubatakse haigekassa kulul haige hammas välja tõmmata. Kogu lugu, ei mingit juureravi, proteesimist või plommimist. Muidugi on see odavam kui hambaravi ennetavalt täies mahus kinni maksta.

Triin Toomesaar ütles ...

See vast oleneb ka arstist ja patsiendist? Ei taha uskuda, et 20-aastaselt noorelt haige hammas lihtsalt välja tõmmatakse, kui seda saaks ka muud moodi parandada? Muidugi kui see tõesti nii on, siis hambututeks saame me kiiremini, kui ma esiti arvata oskasin.

Muidugi - nagu minu puhul nähtus - iga kord ei tõmmata hammast ka tasuta välja. Või siis oleks nad kuu-paari möödudes, kui pöördumatud tagajärjed juba nähtavamad, kõik hambad ühe külje pealt välja tõmmanud - kes teab..

Anonüümne ütles ...

Mainin ära, et rasedus ning imetamine mõjuvad naise hammastele halvasti ning seetõttu on alla 1-aastase lapse emadele hüvitis ette nähtud. :D Mingit soolise diskrimineerimise kolli siin küll näha ei tasu.

Triin Toomesaar ütles ...

Jah, see on tõsi, et rasedate ja 1-aastaste laste emadele see hüvitis just sellel põhjusel on ette nähtud, aga seda enam tundub see minu jaoks veider - kui on teada, et haiged hambad mõjuvad halvasti lootele ja emapiimale, siis võiks hambaravi nendes faasides olla üldse tasuta. See hüvitis on nii väike, et katab reaalselt võib-olla 20% hambaravile tehtavatest kulutustest. Kui ülejäänud summasid rasedatel/emadel võtta ei ole, kas see hüvitis päästab siinkohal? Samahästi võiks seda hüvitist - veidi teistel alustel - lubada siis ka nt 1-aastase lapse isale, kellel lapsele tehtavate kulutuste hulk on lühikese ajaga oluliselt suurenenud ja kellel pole võib-olla nt raha, et enda hambaravi eest tasuda. Ehk siis minu meelest on praeguse süsteemi väljundid kaheldava väärtusega ja sama hästi võiks neid ümber mängida muud moodi.

Kolli ei näinud. Ma olen kollinägemisefaasist ammu-ammu välja kasvanud... :)

Triin Toomesaar ütles ...

Ahjaa, sa kurimuri viitasid hoopis, et rasedus ja imetamine mõjuvad hammastele halvasti - jah, seda ka, aga siin ikkagi võiks riiklik väljund ka siis veidi teistsugune olla, a la pidev hammaste kontroll rasedatele ja emadele ning ka hammaste lagunemise ennetamine raseduse ja imetamise ajal. Ehk ikkagi - väljund a la tegeleme tagajärgedega on valet pidi.

Kaamos ütles ...

Kes maksta jõuab ja kelle olukorda ei ole arst eluohtlikuks tunnistanud peab ka väljatõmbamise eest ise maksma. Kogemusest: organisiirdamise järjekorda saamist ootavale patsiendile öeldakse, et ära siia enne tule, kui hambad korras - loogiline, põletikus suu nullib arstide pingutused kohe. Aga kuna olukord ei ole antud ajahetkel eluohtlik (ka katkiste hammaste ja lappimata organismiga võib haige nahk veel aasta-poolteist toores püsida) ei maksa haigekassa tema hambaravi eest sentigi. Kui töövõimetuspensionär ei suuda oma hammaste korraliku ravi eest maksta, siis tuleb tal odavam lasta suu lihtsalt tühjaks tõmmata ja isegi see rüüstab ta rahakoti korralikult tühjaks.
Paraku piirdub tasuta hambaravi tõepoolest reeglina hamba väljatõmbamisega. Heal juhul kirjutatakse enne välja ports antibiootikume, sest ega väga suure abtsessiga kihva ei ole ohutu torkida. Antibiootikume siiski tasuta ei anta, need tuleb ise välja osta.
Seejärel tekib olukord, kus põletiku taganedes taandub ka eluohtlik olukord ja ring hakkab uuesti pihta - maksa või oota, kuni asi taas käest ära läheb.

Minu meelest on samuti äärmiselt veider, et hambad, millede korrasoleku tasemest sõltub organismis väga palju on taandatud rasvaimu ja kortsusilumisega samale tasemele. Justkui oleks tegemist ainult esteetilise kirurgia mitte just hädavajaliku haruga, millegi sellisega, mida võib teha, kui raha on, ent ei pea tegema.

Anonüümne ütles ...

Mina olen saanud väga halvad hambad juba lapsepõlvest.

Juba 20 aastaselt hambaarsti juures käies pidid arstid pikali kukkuma. Nad ei suutnud mõista, mismoodi ühel igati normaalsel noorel mehel nii kohutav suuhügieen olla saab.

Aga saab.
Ma parem detailidesse ei lasku.
Ütleme nii, et naeratamine ei ole minu elu osa :(

Igatahes, arstid andsid siis hinnangu, täpsemalt öeldes hinnapakkumise, suu korda tegemise kohta. Summa jahmatas mind tõsiselt.
Eesti kroonides oli see u 400-500 tuhande krooni vahel.
Kui vahetada välja kõik halvad hambad, mida enam remontida ei kannatak, siis on neid kokku paarkümmend.

Arvan, et kunagi ma suudan selle kinni maksta, kui kõvasti tööd teen.
Aga tänasel päeval ei jõua isegi ühe hamba eest nõutavat 1500-2000 eur küll maksta.

Olen ülikooli lõpetanud, vanust 22 ja künnan lootusrikkalt tööpõldu.

Head suve!

Triin Toomesaar ütles ...

Hea anonüümne,

edu ja jõudu sulle! Ei oskagi midagi soovitada kellelegi, kes sellises situatsioonis on. Pangalaen (õppe- vms laen) ei ole ka vast kõige parem lahendus? Samas - saaks ühe ropsuga (vähemalt osad) hambad korda, pärast saaks laenu tagasimaksmisega hakkama küll, usun?

Edu!

g ütles ...

Mind pani tõeliselt imestama see et hamba eemaldamise eest pidid maksma 70 eurot. Minul eemaldati mõni kuu tagasi suust üks täiesti lagunenud purihammas, mida arst enne väljatõmbamist nn lõhkus (puuris jne) et haav ei jääks liiga suur. See läks mulle midagi 20 euro kanti maksma. Ja tegemist oli erahambaarstiga (kellede teenused pidid olema kallimad kui hambapolikliinikute omad). Kas tõesti tarkusehamba eemaldamine saab nii kallis olla? Oma hambaarsti juures olen sellise summa välja käinud u kolme korra kohta.

hambutu (riik) ütles ...

Eks see (pean silmas hambaravi kompenseerimist) ole olnud meie riigi(juhtide) valikute küsimus: kas esimuseks(prioriteediks) on riigi kui <>terviku<> hea käekäik või hoopis igale üksikisikule olelusvõitluseks <>maksimaalsete<> võimaluste loomine...

Arusaadavalt ei küsi viimase variandi puhul, nn. "võitjateks" kvalifitseerunud indiviidid riigilt mingit hambaravikompensatsiooni, vaid taovad viimse sendini kinni kõik mis küsitakse.

Loomulikult eeldavad nad sellist käitumist ka teistelt, neile oma teenust(eid) müües
(ps. see on küll kõrvalteema --- aga kas siin ei peitu samuti üks Eesti kõrgete hindade võimalike põhjuseid!)

Ega selles vallas vast enne miskit muutu kui keegi järgmisesse või ülejärgmisesse parlamenti kandideerijaist võtab selle oma programmi <>põhituumaks või -osaks<>: nt. "hambutu" riigi tugevaim julgeolekugarantii---> hammastega taasrelvastamine :-). Taustaks plakatid kodanikest tööpostidel <>enne<> ja <>pärast<>.

Anonüümne ütles ...

Olen 29a noor ema.Hambad on väga katki ,hambaarstile ei saa minna kuna hambaravi on nii kallis ja käib ülejõu! Hambad lagunevad,tagumised on nii katki et verevalumid on pidevalt hamba all. Kui saab just üldse tagumistest rääkida mõned on nii lagunenud et pruunid servad paistavad ainult igeme seest!! Hambavalu on meeletu! Esihambad on juba siksakilised!