laupäev, 12. veebruar 2011

Eesti Laul 2011: isiklik edetabel ja lühikommentaarid

1. Elmayonesa „Kes ei tantsi, on politsei“: Põltsamaa Sinepi lugu on stuudioversioonis ehk veidi parem kui tolles ehtsas variandis ETV-s, aga siiski on see minu hinnangul kõige mõnnam "Euro"-lugu kogu Liivimaal ja ma isegi ei kuula sellist muusikat üldjuhul. Väga kahju, et edasi ei saanud.



2. Jana Kask „Don’t Want Anything“: pisaraballaad küll, aga väga võimas – hästi lauldud, esinetud. Juuksed võiks enne Eurovisioonile minekut jälle blondiks värvida ja kõrvarõngad väiksemad valida (seda räägin mina, jah!). Head sõnad, hea häälekasutus ja emotsioon..

3. Meister ja Mari „Une-Mati“: hea biit, hea biit oli ju – jääb kummitama ja puha. Selline humoorikas pilvelaul – väikse Tätte-tatiga. Võib-olla on Eesti rahval Tätte-üledoos ja selle pärast ei saanud edasi.

4. Getter Jaani „Rockefeller Street“: kui seda laulaks keegi teine, oleks mu meelest usutavam – Getter on liiga süütu näo ja olekuga, et seda tema esituses tõsiselt võtta. Siiski - kõige eurovisioonim hitt saates, aga pole kindlasti minu tassike teed.

5.-6. Victoria „Baby had You“: jõuline olek ja hääl, lugu võib veel mulle meeldima hakata aja jooksul. Võiks ainult veidi lühem olla see laul – lõpus hakkas juba liigselt kordama.

5.-6. Outloudz „Wanna Meet Bob Dylan“: hea ponnistus, aga siiski vaid ponnistuseks see jäi mu hinnangul. Nagu oleks proovitud teha sellist mahehitti, aga jäi poolikuks... Annan veidi aega paremaks areneda.

7.-8. Kait Tamra „Lubadus“: liiga lihtne lugu, kohati justkui Jaan Tätte väikse Tõnis Mäe piisakesega. Muidu Kait mulle meeldib, aga.. see lugu oleks parem mõnes teises kontekstis ehk... Mõnikord on lihtsus hea, seekord mitte nii väga.

7.-8. Marilyn Jurman „Veel on aega“: liiga naiivne ja roosa minu maitse jaoks. Kohati nurgeline, lapselik, must.. Suu oli tüdrukul suur, aga hääl nagu hiirepiiks. Nii habras, liiga habras.

9. Ans. Andur „Lapsed ja lennukid“: ei öelnud mitte midagi see lugu mulle, pingutasin, mis ma pingutasin. Küll aga tundub, et nt žürii edetabelisse sai koha puht isikliku sümpaatia tõttu.

10. Noorkuu „Be My Saturday Night“: nagu mida, Noorkuu?! Oda-a-av! Võrreldes sellega, mida te suudate (või olete suutnud) ikka väga odav. Ja mis nende mantlitega on? Väga ilane kompott Modern Talkingust ja kehvast briti poistebändist. Kostüümide ja kehva biidi eest suuuured miinuspunktid.

Kommentaare ei ole: