kolmapäev, 5. jaanuar 2011

Möödunud aasta mu mu-mu-muusikas


Nädalapäevade möödumisega kaasneb konstantne muusikavool - laulud tulevad, olevad ja lähevad, mõni jääb. Jääb iseloomustama kindlat päeva, nädalat, kuud, emotsiooni, teadmist, teadmatust. Jääb "nimekirja". Sellesse nimekirja, millele peale vaadates oskad kiirelt ja kindlalt öelda, miks just see laul, miks just siis ning mida ja miks sa tolle lauluga endale või teistele öelda tahtsid või ei tahtnud. Mingil seletamatul põhjusetul põhjusel sain 2010.aasta nn päevalaulud kokku kogutud ja presenteerin seda nimekirja nüüd maailmale. Tegelikult iseendale.. mälestuseks. Laulud kronoloogilises järjekorras:

i Mr. Sofa ja Õieke "Suitsu ei tee"



ii Metsatöll "Hundi loomine"

iii Dagö "Välismaa" : koduigatsuse pealetung

iv A Perfect Circle "3 Libras" : nukrameelsuse jätk

v Cranberries "Salvation" : pärast Cranberries'i kontserti jäi kummitama

vi Michael Jackson "Dangerous" : tundsin, et olen Brüsselis nii ohtlik, nii ohtlik

vii Pain of Salvation "Road Salt" : ootasin bändi uut plaati, sain (esialgu) selle

viii Pain of Salvation "Linoleum" : aasta üks parimaid muusikaelamusi, natuke valus ka.. Ülejäänud plaat polnud kahjuks eriti hea.



ix Lauri Saatpalu "Sa oled hea" : aitas öelda kõik, mis mul tol hetkel öelda oli

x Serj Tankian "Sky is Over" : oli sobiva (poliitilise) emotsiooniga muusika

xi Tina Turner "Golden Eye"

xii Disturbed "The Night" : oli üks järjekordsetest tumedatest momentidest, mil pidin endalt küsima what has come over me?

xiii Anouk "Who Cares" : emotsioon

xiv Opeth "To Rid the Disease" : meenutus

xv Dagö (?) "Nobody Knows My Bubble I See" : nauding, mis pole kahjuks enam youtube'i vahendusel kättesaadav. Küll aga võin demonstreerida diletantlikku kunsti, mis selle laulu taustal sai aega surnuks lüües paberile kritseldatud.

















xvi Opeth "In My Time of Need" : (kodu)igatsus oli kasvamas

xvii Pantokraator "Tule, tule" : pudelid paremal, vasakul vabandused. Minu kommentaar tollest päevast: "Tahan selle loo tühjaks pigistada kui sidruni, sest siin on nii palju vitamiine, mida ma lihtsalt ei saa lasta raisku minna." Lisaks - tahtsin/tahan seda sõrmust sealt...



xviii Eluveitie "Brictom" : folked me away

xix Amy Winehouse "Back to Black" : ajasin lõputu kaasalaulmisega naabreid (kindlasti) närvi

xx Kristjan Randalu ja Vaiko Eplik "Nähtamatus" : kirjeldamatu lugu, kirjeldamatu esitus. Rippusin üksipäini selle loo küljes nädalaid, hõljusin pilvedes ja unistasin sellest, millest Vaiko laulab - kellestki, kes tahaks elada mu aias, noppida mu okstele õisi, kasta oma verega mu huuled..



xxi Prodigy "No Good" : tujutus

xxii Oldelaf "Le café" : ega Brüsselis suurt midagi muud teha polnud kui kohvi juua

xxiii Glenn Frey "The Heat is On" : te ei kujuta ette, kui palav seal oli - aprillis!

xxiv Pain of Salvation "Diffidentia"

xxv Disturbed "Perfect Insanity"

xxvi Noorkuu "Rongisõit" : hea tuju maaletooja



xxvii Marc Black and Buzzco "Ooh I Love My Coffee" : kohviisutekitajalugu

xxviii Riverside "Stuck Between" : aitas meeleolulangusest kinni hoida

xxix Alanis Morissette "Utopia" : unistus paremast ühiskonnast

xxx InCulto "Eastern European Funk" : lemmiklugu möödunud Eurovisioonilt



xxxi Paul Gross (Due South) "Ride Forever" : olin nooruspõlve lemmikseriaali "Ratsapolitseinik Fraser ja koer" lummuses juba pikemat aega

xxxii Orelipoiss "See alles jääb" : ümisesin seda terve bussisõidu lennujaama ja tagasi

xxxiii Sarah McLachlan "Fear" : ratsapolitseinike lummuses endiselt, ühtlasi meeldis mulle seda laulda.. tunde.. järjest.

xxxiv Sarah McLachlan "Fumbling Towards Ecstacy" : ja endiselt selle seriaali lummuses, endiselt.. ja endiselt meeldis mulle seda laulda.. tunde.. järjest.

xxxv Depeche Mode "Precious"

xxxvi Disturbed "Another Way To Die" : järjekordne plaat, mida ootasin pikisilmi, ent mis valmistas suure pettumuse

xxxvii Europe "The Final Countdown" : ostsin ära tagasilennu pileti - 22 päeva oli jäänud

xxxviii Nelly Furtado "Try" : võttis kinni juhuslikult ja lahti enam ei lasknud

xxxix Fix "Jaanipäev" : oli jaanipäev ja mul polnudki kellegagi tantsida

xl Pain of Salvation "Cribcaged" : 21.sajandi laul

xli Paul Gross "32 Down on the Robert McKenzie" : "Ratsapolitseinik Fraser ja koer"

xlii Coheed & Cambria "Here We Are Juggernaut"

xliii Coheed & Cambria "Ten Speed" : juuksed

xliv Coheed & Cambria "Three Evils" : tulid Belgiasse, aga mina ei näinudki

xlv Coheed & Cambria "Wake Up" : järjekordne kinnivõtjalugu

xlvi Dolly Parton "9 to 5" : (taas)algas tööinimese elu

xlvii Teatrilabor "Hädaorg" : pühendusega Elektriraudteele



xlviii Pain of Salvation "Reconciliation"

xlix The Rolling Stones "Anybody Seen My Baby?" : mitte-lahti-laskja-lugu

l Pain of Salvation "Flame to the Moth"

li Jackson 5 "Blame it on the Boogie"

lii Justament "Petseri tsura ja Hiitola ätt" : Petserimaal käimise lugu, mida tahaks nii mõnelegi näkku laulda

liii Alanis Morissette "Sorry to Myself" : oli vahuveinine õhtu

liv Metsatöll "Tuletalgud" : ainus lemmikkollektiiv, kelle plaat oli tõesti ootamist väärt

lv Oomph! "Labyrinth"

lvi Serj Tankian "Left of Center"

lvii Eda-Ines Etti "Sitapeade laul" : lihtsalt jube hea lugu



lviii Alanis Morissette "Spineless"

lix a-HA "Minor Earth, Major Sky"

lx Iiris "Astronaut"

lxi The Beatles "Because" : sest Märt Avandi laulis seda Draamateatri etenduses "Mängud tagahoovis ehk Because" nii lummavalt

lxii Nek "Laura non c'e"

lxiii Three Days Grace "Animal I Have Become" : bassikäik

lxiv Disturbed "The Animal" : veidi toore refrääniga lugu veel tooremalt plaadilt

lxv Soundgarden "Black Rain" : huvitas

lxvi Vanemõde "Mu aadress on NSV Liit" : reis Lätti oli küll suuresti nõuka-hõnguline

lxvii Bellefire "Can't Cry Hard Enough" : olime sunnitud ühe kiisuga igaveseks hüvasti jätma

lxviii Serj Tankian "The Unthinking Majority" : leidsin oma globaliseerumise teemalisele uurimistööle taustamuusika

lxix Tõnis Mägi "Moonika" : sai pühendatud aknatagusele fuuriale

lxx Michael Jackson feat. Akon "Hold My Hand"



lxxi REM "Bad Day" : oli ilmselgelt paha päev

lxxii Märt Avandi Koit Toomena "Nädalalõpp" : et aasta ei lõpeks halva-tuju-lauluga - "nüüd olen teises ko-haas".


3 kommentaari:

garf ütles ...

Aga "Sitapead" oli originaalesituses ikkagi parem. Sitaks parem. Ines on selle jaoks liiga... armas.

T. Turner ütles ...

Mulle just Inese oma meeldibki rohkem selle pärast, et ta nii.. armas on. Sest ma ei mõtle, et mehed sitapead on ja mu jaoks see lugu - Inese laul - ongi rohkem nagu.. kerge iroonilise maiguga aasimine, meelelahutus. HU? versioon on liiga tõsine (tõsiselt mõeldud) ja kuri.. :)

garf ütles ...

No kui nii võtta. Mina näiteks ei usu, et ka HU? versioon millegi muu kui kerge ironiseeringuna mõeldud on -- ja ikkagi saab ta sellega paremini hakkama. Minu silmis (ja kõrvus).

Sest noh, nali ei pea esimesest sekundist naljana tuvastatav olema. Nali võib ka sügavamalt välja ujuda. :)