laupäev, 4. detsember 2010

Mina ja uussõnaloome ehk aegled meitlas, jah?

Globaliseerumisteemalise uurimistöö kirjutamine jooksutas mu ajusagarad kokku, nii et otsustasin auru välja lasta ja viimase Sõnause tulemustega veidi mängida. Mulle meeldivad päris-päris eestikeelsed sõnad, olgugi, et aeg-ajalt ka ise - kuigi ikka nalja pärast - ingliskeelseid sõnu eesti keelde väänan a la konfusioon (segadus, confusion), abuseerima (kuritarvitama, abuse) või introduktsioon (sissejuhatus, introduction). Pooleliolevat koolitööd kirjutades kasutan ka globaliseerumise asemel eelistatult just eelviimase sõnavõistluse üht asjalikku tulemit - üleilmastumine. Viimasest võistlusest aga võtan oma igapäevasesse keelepruuki järgmised sõnad:

- võidusõna taristu (infrastruktuur): "Suureks probleemiks X vallas on kehv taristu - eelkõige kehvad teed ja tänavad külades, aga ka valla keskuses." Ei saa jätta mainimata, et olen võidusõna autori kajami püsilugeja.

- juhind (direktiiv): "Euroopa Liidu hiljuti vastu võetud juhind ei keela piparmündi müüki."

- peavool (ingliskeelse sõna mainstream vastena): "Üleilmastumisteooria on muutunud käesoleval sajandil üheks peavooluteooriaks." Kuigi - mulle tundub, et see sõna oli juba ka varem kasutuses.

- vabasektor (kolmas sektor): "Eesti vabasektor on küllaltki väike ning alles lapsekingades."

- tundetaip (emotsionaalne intelligentsus): "Mu tundetaip on miinus-märgiga." Pean tunnistama, kasutasin seda sõna juba varem - kuskilt oli silma-kõrva jäänud.

- kajam (blogi): "Uuteks kajamipostitusteks jääb üha vähem aega." Ka see sõna oli varem teada ja kasutada..

- meitla (sotsiaalvõrgustik): "Erinevate meitlate sage külastamine vähendab mu õpitõhusust."

- terees (muulane): "Segaduses terees küsis minult tänaval Kodakondsus- ja Migratsiooniameti aadressi." Terees on küllaltki naljakas sõna, aga see mulle just meeldibki, olgugi, et osalt meenutab selle sõna kõla mingisugust veidrat olendit kuskilt fantastikaraamatust. Nüüd ootaks ka eestikeelset vastet sõnale migratsioon.

- ütsik (indiviid): "Praegune maksupoliitika on suunatud ütsikute heaolule, aga jätab riigi kogukondliku tasandi kahe silma vahele." Üksikindiviid ehk üksikütsik. Proovige seda nüüd mitu korda järjest ja kiiresti öelda..

- andik (fail ehk file): "Kustutasin rüperaali töölaualt üleliigsed andikud."

- hoidela (rahvuspark): "Lapsed sõitsid klassiväljasõidule Lahemaa hoidelasse." Peaaegu oleks väljasõidu asemel ekskursioon kirjutanud. Hoidela oli aga ka minu meelest juba varem kasutuses.

- isem (subjekt): "Jüri ja Mari jutu peaisemiks oli nende kõrvaltoas viibiv koer Juta." Ma tegelikult ei oska vist sõna subjekt õigesti kasutada..

- koosajastama (sünkroniseerima): "Koosajastame kellad!" I've always wanted to say that..!

- kraht (elusolendiga toimunud raske õnnetus): "Põder sattus raskesse autokrahti."

- sürgel (inflatsioon): "Eesti suurimaks väljakutseks eurotsooni pääsemisel oli sürgli kontrolli alla saamine."

- aeglema (tšillima, hängima, mõnusasti aega veetma): "Noorte lemmikpaigad aeglemiseks on kaubanduskeskused."

- ete (show): "Metsatöll tegi võimsa ette." Mõnusalt lühike sõna, mille käänamine pakub lausa naudingut.

- joomik (inimene, kes joob palju mittealkohoolset jooki): "Tunnistan, et olen suur veejoomik."

- kodupaks (tüse teise sõnaga): "Jõulukuul kasvab oht kodupaksuks minna."

- kraptik (väga eeskujulik ja andekas laps): "Terve elu kraptik oldud - enam ei viitsi!"

- kuuling (bowling): "Mulle meeldib keegel rohkem kui kuuling."

- mumme (minu emme): "Mumme on kõige parem!"

- muskeldus (fitness): "Vältimaks jõuluaegset kodupaksuse teket, tuleks tegeleda pideva muskeldusega."

- nure (kurvameelne, tujutu): "Sügisilmad muudavad inimesed sageli nuredaks."

- olesk (lounge): "Suundusime hotelli oleskisse väiksele õhtukonjakile."

- pikaron (spagett): "Palun ühed pikaronid lihapallidega."

- porgandik (beebiporgand): "Porgandikud olid toasoojas käärima läinud."

- pulktuhlid (friikartulid): "Pulktuhlid on üks menukamaid rämpstoitusid."

- rõõmeldi (rõõmsameelselt, meeleldi): "Laps lippas rõõmeldi emale ukse peale vastu." Siiski - pean tunnistama - mul mõlgub seda sõna lugedes üks hoopis teine.. ee.. aparaat.. rõõmeldi.

- treping (eskalaator): "Kaubanduskeskuse treping tõrkus töötamast."

- tuulu (tolmuimeja): "Ostsin hiljuti uue tuulu."

- tuulula (föön): "Tuulula kasutamine kahjustab juukseid."

- õk (okei): "Kuidas on? Õk?" Kuigi - õk öelda on nagu ebamugavam kui ok, aga võib-olla on see harjumise asi.

4 kommentaari:

osaline ütles ...

rändeamet? rändlusamet? :D

T. Turner ütles ...

Kodakondsus- ja Rändlusamet.. :)
Lühend ei saa ainult KRA olla, sest see on vist juba Kaitseressursside Ameti kasutada.

merleke ütles ...

Rändlus on roaming. Seda ei saa kasutada enam migratsiooni vastena.

Iseenesest on väga tore, kui keegi õhinal tahab uusi omakeelseid sõnu kasutusele võtta, aga ülaltoodud sõnadest on mu jaoks arusaamatud. Kindel on, et "juhind" ei lähe käiku. Ma ei usu, et eurokeelde see üle võetakse. Teiseks on arusaamatu, miks oli vaja juhendi (mis tähendab samuti direktiivi) kõrvale veel juhindit? Blogile on mitmeid omakeelseid vasteid juba pakutud, ei usu, et "kajam" neist edukam on.

T. Turner ütles ...

Rändlus võib-olla ei ole kõige õigem variant, aga kõlab see-eest muhedalt. ÕS pakub varianti rändeamet.

Juhendi kõrvale juhindit oli vast vaja selle pärast, et igasugu igapäevaseid tavajuhendeid on tegelikult nii palju, et kui ühel hetkel hakataks direktiivi asemel ka kasutama sõna juhend, tekib suur segadus. See on minu lihtsakoeline seletus asjale. Mulle iseenesest juhind vastu ei hakka..

Kajam meeldib mulle isiklikult aga nt rohkem kui ajaveeb või veebipäevik, sest 'veeb' ei ole üldse eestikeelne sõnagi. Pigem siis võrgupäevik või ajavõrk ('web' - võrk).