teisipäev, 15. juuni 2010

Bruxelles: 116.-117.päev


Neljapäeva (10.06.2010) hommikul olin samasugune tudisev-ägisev-vigisev eurokraadihakatis nagu ikka - kell 8.30 tundus päike liiga ere, vesi liiga märg ning mu pearaskus euronorme liigohtlikult ületavat. Jätsin pea veel 90 minutiks padjale. Kella 10-ks oli pearaskus euronormipiiresse langenud ning ma suutsin end kenasti parlamendikõlbulikuks vormida. Kabinetti jõudsin kell 11.15, kusjuures kõndisin parlamenti üle pika aja oma harjumuseks saanud kohviringita.

Umbes tund aega hiljem oli käes lõunasöögipaus. Endiselt kestnud BIOtoidu-nädala tõttu pakuti söökla ees erinevaid kitsepiimajogurteid. Mekkisin hobukastanimaitselist. Pärast lõunat hakkasin asjalikuks - tuhnisin üksuse sota-puta-loogilises serverikaustas, üritades mingilegi süsteemi(tuse)le pihta saada. Vahepeal tegelesin ka õrna ekstreemspordiga, karates toolilt püsti, tehes samal ajal veidi piiksuvaid hääli ning materdades oma jalgu, kuna seal just mõni sekund tagasi üks ämmu ringi jalutas. Pärast spordisekundeid jätkasin serverikaustas tuhnimist. Mingil hetkel hakkas mu kärss suurest tuhnimisest sügelema ning ma otsustasin kohvipausi teha. Tund aega hiljem jätkasin IT-metssea mängimist, saates päeva lõpuks juhendaja assistendile nimekirja oma "fantastilistest leidudest".

Searollist välja tulemiseks suundusin sakslase ja sakslannaga üle pika aja parlamendiesisele platsile väiksele neljapäevasele õllele. Maailmaasjad arutatud ning õlleklaasid tühjad, suundus iga naine ja mees oma elamisse. Mida tegid sakslased oma ülejäänud õhtuga, ma ei tea, aga mina jätkasin teleseriaali "Ratsapolitseinik Fraser ja koer" vaatamist. Muude tegevuste hulgas avastasin paremalt õlalt aga järjekordsed filigraansed kehakaunistused, seekord mummukujulised. Ei tea, kuidas see küll õnnestus...
__________________________________________

Reede (11.06.2010) hommikul ärkasin veidi varem kui eelmisel päeval ning parlamenti jõudsin kell 10.15. Sel ajal toimunud personalikoosoleku tõttu oli suur osa kabinettidest tühi. Praktikandid end personali hulka ei lugenud ning tegelesid oma asjadega. Juhendaja assistent oli mulle taas mõned uued e-kirjad saatnud. Lugesin, leidsin peast üha uusi ja uusi küsimusi ning nikerdasin oma ülesande kallal edasi. Kell 12.15 sõin kõhu sööklas täis, pärast mida söökla ees endiselt seisnud BIOtoidu letilt kitsepiimast tehtud jäätist kaasa haarasin.

Kell 14.00 lahkusin parlamendist, kõndisin ideaalkohvikusse ning avastasin, et minuga on hommikul märkamatult kaasa tulnud üleliigne paar sukapükse. Noh, juhtub ka parimates peredes. Seejärel ostsin "kodu"poest pool kilo Belgia maasikaid (isu tuli peale!), makstes selle lõbu eest 5.29 eurot. Vuntsisin elamise hirmkallite maasikalaadsete marjade nautimiseks veidi ilusamaks, vaatasin teleseriaale ning sõin aegamööda neid punaseid isutekitajaid. Hilisõhtul manööverdusin aga õrnale õlleõhtule ühe kodumaise kaaslannaga. Parlamendiesine plats oli reedele ebakohaselt rahvast täis - alanud jalgpalli maailmameistrivõistlused meelitasid ilmselgelt igasugused vuntsid ja habemikud kodu(de)st välja ning pubi(de)sse. Kui me pubisse kohale jõudsime, olid mõned itaallastest vuntsikandjad end juba igatahes küllaltki küpseks õlitanud. Toop õlut hiljem väike jalutuskäik elamisse ning siis - südaööl - Unemaale rändama.

Kommentaare ei ole: