laupäev, 29. mai 2010

Bruxelles: 98.-99.päev

Pühapäeva (23.05.2010) hommikul ärkasin kell 11, olin paar tundi mõõdukalt laisk ning seejärel läksin linna peale turisti mängima. Mõtlesin, et olen Brüsselis juba tavaelu elanud - oleks aeg linn ka turistipilguga üle vaadata. Alustuseks liikusin muidugi McKohvi järele. Tops vedelat meel(t)e-ergutajat käes, võis turistielu alata. Plaanis oli läbi käia kõik tavaelumarsruutidele jäävad turistiobjektid ehk teisisõnu objektid, mida olin juba ümmarguselt 100 korda näinud, aga mitte turisti kombel vaadanud-imetlenud-pildistanud.

Kõigepealt peatusin Püha Miikaeli ja Püha Gudula katedraali esises pargikeses, kus jõin tilgatumaks oma kohvitopsi ning nautisin ehtsat tänapäevast Brüsseli (teede-)ehituskunsti. Pärast peatus mu turistipilk muidugi ka katedraalil.
















Järgmisena siirdusin Kuningapalee esisesse Kuningaparki, kus pärast lühikest tiirutamist pingile maha potsatasin ning asjaliku näoga "
The Economist'i" lugema asusin.

















Seejärel sukeldusin veidikeseks kolemajade linnaossa, kus koperdasin Eesti Vabariigi Alalise Esinduse otsa Euroopa Liidu juures. Tüüpidel on vanaaegne Eesti kaart üle 0.korruse akende ning igasugu bukletid kodumaiste asjade kohta. Ilastasin natuke aega nende akna taga. Pühapäeva tõttu ei olnud õnneks kedagi teisel pool akent mu ilastamise peale oma kulme kergitamas. Tatinired akna pealt maha pühitud, jätkasin "ekskursiooni" kolemajade vahel ning koperdasin veel ühe kiriku otsa. Siinkohal jään kahjuks vastuse võlgu küsimusele, et mis kirik see on.




Viimaks põikasin kolemajade vahelt veidi laiemale tänavale, millist iga päev parlamenti rühkides kulutan. Õigemini kulutab tänav minu jalanõusid. Tänav on ühesuunaline, nelja sõidureaga. Hommikusel ja õhtusel tipptunnil on kõik need sõiduread teotempos liikuvaid autosid täis ning õhk heitgaasidest paks. Mõned targad mees- ja naissoost prinkpepud arvavad, et sellises keskkonnas on õige tervisesporti teha. Hakkan igal hommikul neid nähes köhima, kui mõtlen, kuidas nad seda naftasuppi enda kopsudesse sisse ahmivad. Ise seadsin pühapäeval sammud aga tänava lõpus asuva triumfikaare ning kaareesise Juubelipargi suunas. Tee peale jäi ka ehitusmaterjalidesse uppuv Euroopa Komisjoni hoone.
















Ühel pool triumfikaart asuv Brüssel tundub hoopis väiksem-vaiksem kui teisel pool - "minu pool" triumfikaart - asuv Brüssel. Tundub, et kraana on Brüsselis mingisugune linnaruumikujunduselement - pildilt võib kokku lugeda vähemalt 4 kraanat. Teel elamisest parlamenti möödun ma kolmest kraanast. Aru ma ei saa, ausõna.



Triumfikaarele ja pargile ring(id) peale tehtud, seadsin sammud tagasi elamise suunas. Pildil (lõigu all) üks vaade igapäevasest "kodu"teest. "Koju"minekud on alati väga head - tee läheb mäest alla ning vaade on ka küllaltki kaunis. "Tööle"minekud on see-eest vaevalised - mis küll motiveeriks mind rühkima mäest üles suure kollase kraana suunas, teades, et pärast seda kraanat ootab ees veel kaks suuremat kraanat?


_________________________________________

Esmaspäeva (24.05.2010) hommikul lõin oma rohelised silmad lahti kell 10.30 ning võtsin ärkamist eriti rahulikult - religioossetel põhjustel oli (jälle) vaba päev. Pressisin kõhu hommikusööki täis ning läksin teisele turistiretkele, seekord vanalinna. McKohv näpus, võtsin esimeseks sihiks tolle avalikus kohas pissiva väikse poissjõnglase. Selgus, et olin poisist ka varem mööda kõndinud - kutt on nii pisike, et jäi eelmistel kordadel vist lihtsalt kahe silma vahele. Lisaks sellele tuleb tal mingi juhe tagumikust välja. Belglastel on veider huumorimeel, ausõna. Võtsin ka sellel väikest viisi pedofiilide kokkutulekut meenutanud paraadil järjekorda ning tegin poisist pilti (vt vasakule).

Jätkasin jalutuskäiku vanalinnas, peatudes mh ka Raekoja platsil. Seejärel proovisin üles leida "Pissiva tüdruku", aga mu otsingud jäid tulemuseta. Küll aga läbisin kergel kõnnakul "Püha Huberti Kuninglikud Galeriid", mis on erisuguseid butiike täis klaaskatusega galeriitänav.







































Vanalinnast tüdinenud, seadsin sammud taas Kuningapalee ning Kuningapargi suunas, lootuses pargipingil veidi puhata. Ootamatult leidsin ühelt tänavalt avatud kohviku - religioosne püha oli ikkagi ju - , mis müüs kohvi ka kaasa. Põikasin kohvikusse sisse, märkasin soodsaid hindu ja lõputut kohvimenüüd ning otsustasin nende kohvi mekkida. Kas ma armusin või jaa? Parim kohv Brüsselis, ma ütleks. Hüvasti, McDonald's! Ma leidsin kohviku, mis on lahti 7 päeval nädalas ehk teisisõnu ei tee välja ühestki pühast või nädalavahetusest ning mis müüb HEAD kohvi KAASA! Pildil Püha Jacques-sur-Coudenbergi kirik.

Kohvirõõm näpuvahel, liikusin Kuningaparki, kus nautisin viimase nelja kuu parimat kohvi, 25 soojakraadi ning linnulaulu. Kui linnud oma partiid juba sajandat korda esitama hakkasid, jalutasin tagasi oma elamisse muhelema. Ülejäänud õhtu ja öö mööduski vaikselt uneledes ning liigse palavuse tõttu voodis väherdes. Isegi ööläbi avatud aken ei muutnud olukorda paremaks. Hakkan arvama, et sobivaim eluase mulle oleks üks korralik iglu põhjapoolusel. Pildil Kuningapalee - lipp on mastis, st kunn on kodus.

Kommentaare ei ole: