pühapäev, 23. mai 2010

Bruxelles: 92.-93.päev - Strasbourgi-eri!

Esmaspäeva (17.05.2010) hommikul peksin oma unetu iseenda kell 8.30 voodist välja ning juba kell 9.15 startisime Strasbourgi suunas. Peaaegu. Enne sõime ühes Luksemburgi kaubanduskeskuses hommiku- sööki ning jõime kohvi peale. Umbes kell 10 olime end sobivasse reisikonditsiooni söönud-joonud ning alustasime mõõdukalt pikka automatka Euroopa Parlamendi plenaarsessioonile. Umbes 2,5 tunni pärast olime Kehlis, Saksamaa väikelinnas ühel pool Reini jõge. Teisel pool Reini jõge oli meie lõppsihtkoht - Strasbourg. Kehlis oli aga meie hotell. Miks mitte Strasbourgis? Parem hinna ja kvaliteedi suhe. Vähemalt see oli esialgne plaan. Kohapeal selgus, et hotelliadministraator oli meid valesti registreerinud ning seetõttu tal meile vaba tuba anda ei olnud. Administraator saatis meid lõunale ning lubas midagi välja mõelda.

Käisime luksemburglasega linna peal. Kehl on selline veidi ehk Viljandi välimusega väikelinn, kus on kõ-õ-õvasti vähem inimesi kui Brüsselis ning ka kõ-õ-õvasti väiksemad hinnad. Sõime ning umbes tund aega hiljem pöördusime tagasi hotelli, kus pidime veidi veel ootama. Lõpuks leidis administraator meile toa ühes Strasbourgi 2-tärni hotellis, mis meie esialgsest hotellist (3 tärni!) poole kallim oli. Administraator, kes oli ühtlasi ka hotelli omanik, võttis enda maksta uue hotelli ning oma hotelli hinnavahe ning lubas juunis, mil taas Strasbourgi/Kehli läheme, meile tasuta hommikusööki pakkuda. Juhhei! Istusime taas autosse ning sõitsime oma "uut hotelli" otsima.

Umbes 14.30 maandusime hotellis "Campanile", viskasime kotid tuppa nr. 18 ning sõitsime viimaks lõpp-lõppsihtkohta - parlamendi-hoonesse. Parkisime auto Maasikate tänavale (Rue des Fraises) vahetult parlamendihoone kõrval ning marssisime nagu õiged mehed muiste hoone peasissekäigust sisse. Seejärel tuli teha valik, mis kasti kuulud - kas oled parlamendiliige, parlamendi-liikme assistent, lihtsalt "personal", turist või autojuht, ettevõtte esindaja või ajakirjanik? Vastavalt staatusele tuleb siseneda õigest uksest. Meie olime "personal" ning sisenesime uksest number 4. Pärast turvakontrolli hargnesime erisuundades - proovisime arusaamatu üldplaaniga hoone(te)st leida üles oma kabinetid. Ma ei tea, kaua läks luksemburglasel, aga ma leidsin oma kabineti üles küllaltki ruttu. Ju siis on mul eeldusi "prantsuse loogikast" arusaamiseks. Selles hoones - nagu hiljem selgus - pole harvad juhused, kui nooled näitavad hoopis valedes suundades ning osutavad asjadele, mida lihtsalt ei ole seal.

Kell oli umbes 16.00, kui ma viimaks oma toolil maandusin ning arvuti sisse lülitasin. Kabinetikaaslane saabus umbes kolmveerand tundi hiljem. Vahetasime viisakusi ning seejärel jätkasin mitte-millegi-tegemist. Kui see ära väsitas, otsustasin hoone peal väikse tiiru teha ning teisi praktikante otsida. Hoonel on oma kaunid elemendid - üle Reini jõeharu viiv sild, "rippaed", mõnus vaipkate kohvikus. Kabinettides on valitsev aga kena "Prantsuse kvaliteet". Teised praktikandid üle patsutatud, ostsin kohvikust viimaks ka topsi kohvi, mis - nagu selgus - on kõvasti parem kui Brüsseli-kohv. Pildil mu kabinet pooliku õuna ning õrna vaatega aknast välja.

Vasakul: vaade parlamendihooneid ühendavalt sillalt.

Paremal: vaade parlamendihooneid ühendavale sillale.







Vasakul: parlamendihoone mahedas õhtuvalguses.

Paremal: "rippaed".








Vasakul: Prantsuse kvaliteetlagi ning kvaliteetseinad.

Paremal: pistikud prantsuse moodi. Prügikast on võimas - sorteerida saab nii, et higimull otsaees.



Lugesime umbes 19 paiku (töö)päeva lõppenuks ning sõitsime autoga tagasi hotelli, tehes vahepeal õhtusöögi-peatuse ühes Itaalia "restoranis", kus sõin minikartuli-kujulisi makarone hakklihak
astmega. Ei iial enam! Nagu jahuklimpe näriks. Hotellis hankisime internetiparoolid ning ülejäänud õhtu veetsime kumbki oma arvutiekraanide taga nohisemas.
_____________________________________________

Teisipäeva (18.05.2010) hommikul ärkasin üle pika aja puhanult - Unetus ei olnud minuga Strasbourgi tulnud. Uinusin juba enne südaööd ning magasin terve öö kui nunnu kassipoeg - kõhuli ning käpad kaheksasse erinevasse suunda sirutatud. Kui teotempos hommikuprotseduure teinud luksemburglane ka viimaks kontoriküpseks sai, kõndisime ligi 20 minutit trammipeatusesse, ootasime ligi 10 minutit trammi ning sõitsime umbes pool tundi trammiga parlamenti. Lust ja lillepidu! Pärast õigest uksest sisenemist liikusime kumbki oma kabinetti, mina väikse põikega kohvikusse võileiva ja kohvi järele.

Lõuna paiku aktiviseerusid ka teised tegevusetud praktikandid ning otsustasime koos linna vaatama minna. Jalutasime üle 2 tunni vanalinnas, mh käisime näiteks Väiksel Prantsusmaal - pisikesel saarekesel Ill'i jõel, mille sakslased ammustel aegadel Väikseks Prantsusmaaks ristisid, kuna keskajal lokanud seal prostitutsiooniäri (sakslaste arusaamade järgi "prantsuse värk") ning süüfilis (sakslaste arusaamade järgi "kah prantsuse värk"). Vanalinnas oli palju Harry-Potteri-maju, mida imetleda ja pildistada. See väsitas muidugi ära ning nii 14.00 paiku istusime linna Raekoja (?) platsile einestama. Kella 15.00 paiku jõudsime tagasi parlamenti, kus jätkasin hoone peal ringi tiirutamist ning asjaliku näo tegemist. Tüütu värk, aga mis teha. Umbes kell 20 lugesid ka-tegelikkuses-asjalikud-praktikandid oma tööpäeva lõppenuks ning siirdusime kambakesi (taas) Väiksele Prantsusmaale - seekord siis õhtustama. Tagasi hotelli jõudsime veidi enne südaööd. Vuhh! internetist läbi ning magama.

Vasakul ja paremal: killukesed Väikesest Prantsus-maast.










Vasakul:
onu
Gutenberg, trükipressi leiutaja.

Paremal: lihtsalt ilus maja.










Vasakul: vaade Raekoja (?) platsile.

Paremal: seal sõime õhtusööki.

Kommentaare ei ole: