kolmapäev, 19. mai 2010

Bruxelles: 88.-89.päev

Neljapäev (13.05.2010) oli eurokraatiavaba päev ehk teisisõnu ärkamisega ei olnud hommikul kiiret kuhugi - siplesin alles südapäeval teki alt välja. Pärast "hommikusi" toimetusi tegin ühe kiire McTrenni ning asutasin end seejärel oma huumorinäärmeid erinevate komöödiaseriaalide lõputu vaatamise näol stimuleerima. Vahepeal sõin riisi. Uncle Ben'si kastet panin ka peale, et paljas riis ei oleks. Gurmeetoit missugune. Uneaja lähenedes sõin ära ka 3 looduslikku unetabletti - kolmapäeval apteegist ostsin, sest Unetus hakkas vaikselt juba närvidele käima. Lugesin tablettidele veel "The Economisti" ka peale, et uni kindlasti tuleks. Kas tuli? Tuli ta jee.. Ikka mõtlesin kella 2ni kõigi maailmahädade peale - finantskriis, veekriis, näljahäda, sõda ja naftareostus. Kuskil AIDSi-epideemia ning kliimasoojenemise vahel jäin vist magama.
_______________________________________

Reede (14.05.2010) hommikul ärkasin Unetusest hoolimata siiski eurokraatlikult vara ning juba 9.20 sõin oma kabinetis peenikest hommikusööki ja lugesin uudiseid kõrvale. Tund või paar enne lõunapausi tulid kabinetti ka serblanna ja horvaatlanna - seekord viimast korda. Horvaatlanna lendas koju juba samal õhtul, serblanna lend ootas ees esmaspäeval. Käisime horvaatlannaga ka meie ühist "viimast kohvi" joomas. Edaspidi olen ma Üksik Kohvihoolik keset karmi eurokraatiamaastikku, kus ellu jäävad ainult tugevad. Et rammu juurde kasvatada, sõin lõunaks raikala. Küllaltki lame kala oli. Teist korda väga enam ei isuta(ks).

Pärast lõunat musitasime kõik horvaatlannat hüvastijätuks kõvasti-kõvasti ning tõmbasime töönädalale joone alla. Mina sammusin toda joont alla tõmbama just kaubandustänavale, juhatades vahepeal ka eksinud hotelliotsijaid õigetele teeotstele. Kaubandustänaval oli liialt palju rahvast, nii et valisin siuh-säuh välja kaks paari odavaid pükse, haarasin McDonaldsist topsi kohvi ning jalutasin elamisse maailma parandama. Taasavastasin arvutimängu "Tsivilisatsioon" ning ehitasin ja parandasin seal mitmeid tunde omaenda käte.. ee.. hiireklikkidega loodud maailma. Kogu see maailmaparandamine väsitas mind aga päris korralikult, nii et Unemaale hõljusin vahelduseks üllatavalt vara - juba enne südaööd. Ei pidanudki kella 2 või 3 või 4-ni mõtlema, et kui nüüd selle finantskriisiga ühele poole saab, siis võtaks järgmisena oma ajakavva näljahäda lahendamise.

Kommentaare ei ole: