teisipäev, 4. mai 2010

Bruxelles: 74.-75.päev

Neljapäeva (29.04.2010) hommikul peksin end esimese kellahelina peale üles, olgugi, et selja taha jäänud öö oli täis unetust, unetust ja veel veidi unetust. Kabinetti jõudes lükkasin arvuti tööle ning hõljusin kohvikusse kofeiinijahile. Teatud momendil pärast pikemat perioodi unetust enam lihtsalt ei märka, kas ja kuidas saad punktist A punkti B - kõik tundub hägune, hõljuv, udune. Mingil hetkel igatahes avastasin end taas kabinetist, käes kohvitops ning võileib. Võileib otsas, tähtsaimad uudised loetud, püüdis mu kõrv kinni maailma lihtsaima küsimuse: "Coffee?" Kas mu vastus oli jaatav või jaatav? Jaatav, loomulikult. Ka teiste kohvihoolikute kõrvad kerkisid lae suunas, aga kuna nad olid laisemad kui mina ja horvaatlanna, saime viimati nimetatuga kahekesi kabinetti manageerida tervelt 4 topsi kohvi korraga. Saime hakkama lausa imeliselt! Kohvikust kabinetti viis imeilus kohvitilgarida.

Päev oli iseenesest küllaltki produktiivne. Kohvidoosi all sai viimaks transkribeeritud ka tolle India munapea lõputu ning seosetu jutuvada. Pärast tööpäeva lõppu proovisime horvaatlannaga ka "võrku kududa", aga liigse palavuse tõttu (23 kraadi sooja) hargnesime juba pärast esimest pisikest õlletopsi kumbki eri suundades. Kahtlustasin just ilma oma unetuses - ulmelised soojakraadid, pilvine taevas, suur õhuniiskus. Vaatasin lõpuni filmi "Saatan kannab Pradat", "magustoiduks" lisasin mõned osad seriaalidest "Sõbrad" ja "Kollanokad" ning ronisin seejärel teki alla Unetust embama. Embasime teineteist kaua, liiga kaua..
___________________________________________

Olgugi, et veetsin Unetuse embuses enamuse möödunud ööst, suutsin end reede (30.04.2010) hommikul vara voodist välja visata. Kuna otsustasin natuke tervislikumalt elama hakata, ei olnud isegi ühtki Koletist mind nurga taga ahvatlemas. Või noh - ahvatlemas oli, aga suutsin selja sirgeks ajada ning Koletist mitte tarbida. Internet, internet, internet, veidi transkribeerimist sinna otsa ning tööpäev läbi oligi. Kõndisime horvaatlannaga pärast lõunasööki kaubandustänavale, hargnesime erinevatesse poodidesse ning ostlesime, ostlesime ja ostlesime. Dušigeel, jalamask ning paar pluusi hiljem kohtusime kaubanduskeskuses Austraalia jäätise leti ees. Ostsime jäätist, sõime jäätist ning hargnesime taas - see kord kumbki oma elamise suunas. Ülejäänud õhtu möödus vaikselt - Belgias nimelt ei tähistata volbriööd. Vaatasin seriaale, seriaale ning seriaale ja lõpuks viskusin linade vahele magamist katsetama. Isegi õnnestus, peaks mainima...

Kommentaare ei ole: