pühapäev, 25. aprill 2010

Bruxelles: 60.-63.päev

Neljapäeva (15.04.2010) hommikul tüütut äratuskella silmitsedes otsustasin, et kolmapäevane sissemagamine kurnas mind siiski liialt ning magasin taas sisse. Parlamenti jõudsin u. 10 paiku. Olin reibas ning hakkamist täis. Tegime horvaatlannaga kabinetis enne ja pärast lõunat isegi väikesed tantsud. Täielik luuder (luuser + looder) ma siiski ei olnud - umbes kella 17 paiku lõpetasin konverentsi esimese osa transkribeerimise. See tähendas seda, et täpselt pool konverentsist oli transkribeeritud ning pool ootas veel ees. Suures etapiületusjoovastuses läksime kambakesi parlamendiesisele platsile krõpsu jooma ning õlut sööma. Neljapäev ikkagi ju - võrku on vaja ülal hoida. Networking, networking. Kes võrku ei koo, see on luuder.
_____________________________________________

Reede (16.04.2010) hommikul jõudsin - nagu mulle ikka kõige harilikumalt kombeks - kõige esimesena kabinetti. See muidugi ei tähenda(nud), et mu "töö"tegemistuhin suur oleks (olnud). Lugesin uudised - neid on alati väga palju ja väga tähtis on nende kõigiga kursis olla - ning kuulasin muusikat - see aitab alati motivatsiooni tõsta. Kui mu motivatsioonitase oli piisavalt kõrgele tõusnud, oli tööpäev kahjuks läbi ning ma võtsin ette oma iga-reedese retke kaubandustänavale. Seekord mõlkusid mul meeles imeodavad papud. Ostsin 2 paari papusid (kokku 17 eurot), hüppasin läbi toidupoest ning McDonaldsist ja matkasin oma elukoha poole. Selgus, et McDonaldsist mu elamisse on täpselt üks keskmine cappuccino-maitseline jäätisekokteil. Sõin selles õndsas teadmises ära oma topeltjuustuburgerid ning tegin algust oma Vaikse Nädalavahetusega.
_____________________________________________

Laupäeva (17.04.2010) hommikul läksin esimese asjana kohe "kodu"poodi ning varustasin end üüratu koguse šokolaadiga. Tundus vajalik tol hetkel. Samuti pistsin korvi Koletise. See tundus vähemalt sama vajalik kui kõik too šokolaad. Kellele ei meeldiks, kui käed värisevad? Jõin Koletist ning koristasin, tegin süüa. Pistsin muidugi päeva jooksul nahka enam-vähem kogu šokolaadi. Süda küll lõpuks läikis kergelt, aga muidu oli mõnna. Turgutuseks vaatasin komöödiasarja "Sõbrad" teist hooaega ning olin lihtsalt muhe.
_____________________________________________

Pühapäeva (18.04.2010) hommikul jätkasin oma pühapäevahommikuseks traditsiooniks saanud magamiskampaaniat "Toru tühjaks!". See tähendas muidugi, et ärkasin hilja. Jätkasin laupäeval pooleli jäänud koristustöid, pesin pesu ning iseennast, sõin ära laupäeval (tõenäoliselt liigse šokolaadi tõttu) kõhtu mitte mahtunud spagetid. Õhtul leidsin kapist pudeli veini ning arvutist romantilise draama "Mõistus ja tunded". Šokolaadiga oli küll kahjuks kitsas käes, aga film ja vein kahekesi olid ka vägagi asjalikud. Pärast seda sain vajuda õndsasse ning rahulikku unne.


Kommentaare ei ole: