neljapäev, 18. märts 2010

Bruxelles: 29.-31.päev

Esmaspäeval toimus minu üksuse korraldatud pangandusmaksu-teemaline konverents ühes parlamendi lähedal asuvas raamatukogus. Mina olin osa korraldusmeeskonnast, kandes kaelas nimekaarti täpsustusega "STAFF". Eesnimi kipub mul siinmaal kogu aeg Trin olema, nii ka seekord. Istusin-seisin (vastavalt vajadusele) konverentsimaterjalide laua taga ning naeratasin konverentsil osalejatele meeldivalt. Eriti suure naeratuse said kõik prantsuse keelt rääkivad isikud. Konverentsi ei õnnestunud mul endal kahjuks kuulata. Küll aga sain konverentsi lõppedes endaga kaasa hulga konverentsilaudadel kaunistusteks olnud lilli.

Pärast konverentsi (mis lõppes nii 17.00 paiku) lippasin parlamenti. Kontrollisin kiirelt üle oma e-postkasti ja avastasin, et mulle on kiri pangast: "Kas on võimalik võimalikult kiiresti kontorist läbi astuda ning konto avamisdokumendid allkirjastada - konto blokeeritakse 19.märtsil." Ei, no tere hommikust, Brüssel! Kui pangateller unustab minu käest allkirjad võtta, siis kannatan mina konto sulgemise näol. Läksime selle peale luksemburglasega hoopis tudengite linnaossa esmaspäevasele õllele.
________________________________________

Teisipäeva hommikul läksin esimese asjana muidugi pangakontorisse, kus allkirjastasin hunniku prantsusekeelseid dokumente. Et nad nüüd õnnelikud ja rahul oleksid viimaks ometi! Teise asjana õnnitlesin praktikantiderühma kõige nooremat inimest 22-aastaseks saamise puhul. Kinkisin talle ühe esmaspäevaselt konverentsilt kaasa haaratud lillekompositsiooni. Noormees oli hämmeldunud.

Päeval käisime ka vastuvõt(t)u(de)l. Tahtsime kambaga minna näituse "Women & Women" avamisele. Umbes teadsime, kus üritus toimub ning pärast lõunasööki liikusimegi vaikselt "õiges suunas". Maja on suur, üritusi palju. Nende kahe teguri tõttu eksisime ära hoopis kahele teisele vastuvõtule. Näituse avamise vastuvõtule me kahjuks ei jõudnudki. Ei, vastuvõtt on vastuvõtt, vein on vein.
________________________________________

Kolmapäeva hommikul ikka reipalt parlamendis. Kuna kolmapäeval oli tegelik Püha Patricku päev, siis olid iirlased muidugi omas mullis. Sööklas pakuti iiri pada. Eelistasin belgia kana. Õhtul oli aga parlamendihoones Ungari veinide maitsmisõhtu. Praktikandid olid igatahes kohal. Näha oli ka palju tuttavaid ning vähemtuttavaid eestlasi, silmanurgast märkasin üht "üllatuskülalist", keda poleks iial osanud siin kohata. Lisaks haris mind üks hollandi juurtega tšehh, kes ütles, et hollandi keeles tähendab sõna 'trin' naist, kes teab kõigist kõike kõige paremini. Näedsasiisnüüd! Pärast Ungari veinide otsa lõppemist liikusid mõned praktikandid edasi Leedu iseseisvuspäeva vastuvõtule, eriti tugevamad käisid ka kolmandal - iirlaste vastuvõtul. Eriti tugevate gruppi kuulus küll ainult üks isik - iirlane ise. Neljapäeva hommikul oli teda küllaltki naljakas jälgida. Aga sellest juba järgmisel korral..

Kommentaare ei ole: